1881

1881. aasta (MDCCCLXXXI) oli 19. sajandi 81. aasta.

Sündmused Eestis

27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) – Heinrich von Neff immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
21.–1. märts (vkj 9.–17. veebruar) – Riias toimus kubermangude põllumajanduskongress, kus osalesid ka eesti põllumeeste seltside saadikud^[1]. Saadikute eesotsas oli Carl Robert Jakobson, kes kongressil kaitses eesti väikepõllumeeste majanduslikke huvisid^[1].
Kevadel alustati Tallinna uue sadama ehitamist; valmis 1885^[1].
1. juuli (vkj 19. juuni) – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III–le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised^[1].
5. juuli (vkj 23. juuni) – asutati Viljandi Kirjanduslik Selts^[1].
7. august (vkj 26. juuli) – Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi majale pandi nurgakivi^[1].
1. september (vkj 20. august) – avati Tallinna Peetri Reaalkool^[1].
9. september (vkj 28. august) – Eesti Kirjameeste Seltsi uueks presidendiks sai Jakob Hurda asemel Carl Robert Jakobson^[1]. Juhi vahetus tõi kaasa selle, et seltsist lahkus terve rida rahvusliku ärkamisaja liikumise liidreid^[1].
9. september (vkj 28. august) – Võrus asutati muusikaselts "Kannel"^[1].
Narvas toimus Richteri skaala järgi 5–6-palline maavärin.
Liivimaa ja Eestimaa kubermangus toimus üldine rahvaloendus^[1]. Eestlaste arv Eestis oli 893 558.

10. mai – Rumeenias krooniti esimene kuningas Carol I.
1. september – William Thomson (Lord Kelvin) sedastas Maa energiaallikad ja osutas, et süsi võib otsa saada, mistõttu on vaja dekadentseks peetud tuuleenergiat siiski laiemalt kasutama hakata.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149–150