Keldrimäe

Keldrimäe
	Pindala: 0,35 km²
	Elanikke: 5268 (01.01.2017)
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E

See artikkel räägib Tallinna asumist; endise küla kohta Jaanilinna alal vaata artiklit Keldrimäe küla

Keldrimäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjas Torupilli asumi, lõunas Juhkentali asumi, edelas Veerenni asumi, läänes Sibulaküla asumi ja loodes Maakri asumiga. Keldrimäe asumi pindala on 0,35 km².^[1]

Keldrimäe asum on saanud nime väikse Keldrimäe tänava (praegune Vana-Keldrimäe tänav) järgi. Sellele tänavale pandi omakorda nimi suure betoonkeldri järgi, mis asus selle tänava ääres. Keldrimäe on ajalooliselt kuulunud Juhkentali piiridesse ning seetõttu oli Keldrimäe kohanimi pikka aega vähe tuntud. Keldrimäe nimi hakkas laiemalt levima alles siis, kui piirkonda hakati ehitama paneelmaju.^[2]

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[3]^[4]^[1]
2017	5268
2016	5037
2015	4926
2014	4747
2013	4562
2012	4498
2011	4434

Keldrimäe asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest kasvanud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal 50–79% vahele.^[5]

Olulisemad objektid

Keldrimäe asumi territooriumile jäävad Keskturg ja Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirik.

Haridus ja kultuur

Keldrimäe asumis asuvad Temnikova ja Kasela galerii (Lastekodu 1) ning Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond (Liivalaia 40).

Keldrimäe asumi tänavad

Praegust Keldrimäe tänavat on varem nimetatud Israeli tänavaks (1881–1954) ja Turu põiguks (1954–1991).^[6] Keldrimäe asumis asuvad veel Gildi tänav, Imanta tänav, Jakobi tänav, Juhkentali tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav, Lastekodu tänav, Liivalaia tänav, Liivamäe tänav, Mardi tänav, Odra tänav, Tartu maantee, Torupilli ots, Turu tänav, Vana-Keldrimäe tänav, Vana-Liivamäe tänav, Veski tänav ja Võlvi tänav.

Ajalugu

Keldrimäe piirkonna asustusajalugu ulatub kaugesse aega. 1979. aastal avastati asumist umbes 2300 aasta vanune tulease. Keskajal asus selles piirkonnas suurem asula, mida kutsuti Pleekmäe^[8] eeslinnaks. Kõige vanemad andmed selle eeslinna kohta pärinevad 1536. aastast, mil seda kohta mainiti Blecke nime all. Hiljem on seda piirkonda tähistatud ka Bleeksbergi ja Bleichbergi nime all.^[2]

Pleekmäe asula on saanud nime arvatavasti selle järgi, et kohalikud kangrud tavatsesid käia ümbruskonna vainudel oma lõuendikangaid pleegitamas. Selle asula tuumala asus Härjapea jõe nõlvadel, praeguse Juhkentali ja Imanta tänava vahel.^[2]

Juba 13. sajandil asus praeguse Juhkentali tänava kohal vesiveski, mida kutsuti Tiigiveskiks. Esialgu kuulus see veski Mihkli nunnakloostrile, kuid 1354. aastal ostis Tallinna raad selle ära. Raad müüs vesiveski hiljem nahaparkalitele, kes rajasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja. Tiigiveski sattus 1828. aastal uuesti Tallinna rae omandusse ning seal töötas kuni 1843. aastani paberiveski, seejärel 1886. aastani viljaveski.^[2]

Vene sõjaväelaste tarbeks rajati 1721. aastal (teistel andmetel 1749. aastal) Jumalaema sündimise (Kaasani) kirik. Tallinna Kaasani kiriku juures asus 1960. aastateni Kaasani väljak ning seal kõrval asus ka mitu elumaja, millest ühes sündis 1929. aastal Aleksei Ridiger (hiljem Venemaa patriarh Aleksius II).^[2]

Varem oli Keldrimäe asustatud ühe-kahekorruseliste puitmajadega. Pärast II maailmasõda hakati puitmajade vahele püstitama nelja-viiekorruselisi kivimaju. 1970. aastatel paljud puitmajad lammutati ning nende asemele ehitati viie- ja üheksakorruselised kortermajad. Esimene paneelmaja valmis 1973. aastal.^[2]

1949. aastal rajati asumisse Tallinna Keskturg, mis tegutseb praegugi.^[2]

Galerii

Liivamäe tänav 1968
Kentmanni tänava poolt vaade linnale (Keldrimäe), taamal Tselluloosi- ja Paberikombinaat ja ees vasakul paistab Kaasani kiriku torn
Liivamäe tänav (1968)
Liivamäe tn 2, kinnistu nr 883, 883b Uusbergide pärijate kinnisvara (1938)
Keskturg august 1949

Vaata ka

Keldrimäe asulakoht (Märjamaa vallas Varbola külas)
Keldrimäe raamatukogu

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
↑ Tallinn. Israeli tänav. Eesti Juudi Muuseumi koduleht. Kasutatud 03.08.2017
↑ Tiigiveski hoone, 14.-19. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)
↑ PLEEKMÄE, 29 märts 2017 by Tallinna Linnaarhiiv

[Tallinn_arvudes_2017-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[3] Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153

[4] Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155

[5] Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

[6] Tallinn. Israeli tänav. Eesti Juudi Muuseumi koduleht. Kasutatud 03.08.2017

[KRR_8735-7] Tiigiveski hoone, 14.-19. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)

[8] PLEEKMÄE, 29 märts 2017 by Tallinna Linnaarhiiv

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]