Astangu

Allikas: Vikipeedia
Astangu

Asumi paiknemine Tallinnas

Pindala: 2,07 [1] km²
Elanikke: 3344 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 38′ Ekoordinaadid: 59° 24′ N, 24° 38′ E
Astangu asumi kaart

Astangu on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Väike-Õismäe, Kadaka, Vana-Mustamäe ja Mäeküla asumitega ning Harku vallaga. Astangu asumi pindala on 2,07 km².[1]

Astangu nimi viitab asumi maastikule, mis on tõusev. Astangu nimi võeti kasutusele 1984. aastal ning asumi peamiseks tänavaks on Astangu tänav.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige vanemad kirjalikud märkmed nüüdse Astangu asumi piirkonna kohta pärinevad 1561. aastast. Sel aastal liideti Kotipere talu Rootsi kuninga Erik XIV käsul lähiümbruses asuvate talude maadega. Talumaad anti Tallinna raehärrale Johann Snedmannile ning 1585. aastaks oli neist välja kujunenud väikemõis. Hilisemal ajal liideti kunagisele Kotipere talule kuulunud maad Harku mõisaga.[2]

Lisaks Kotipere talule on piirkonna üheks vanimaks taluks Kaldapea talu. Mitmed tänapäevased kohad on saanud nime kunagi Astangul asunud talude järgi (näiteks Rehe, Kivinuka, Kotermaa).[2]

1915. aastal alustati Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude rajamist Astangu piirkonda, mille ehitustööd katkesid pärast tsaarivalitsuse kokkuvarisemist. Laskemoonaladude ehitamiseks toodi Astangule 5000 töölist Valgevenest ja Pihkvamaalt, lisaks osalesid töödes Austria päritolu sõjavangid. Tööliste tulekuga kaasnes väikese elektrijaama rajamine, mis tähendas, et ka ümbruskonnas asunud talud said ligipääsu elektrile. Laskemoonaladude rajamine tekitas kohalikele elanikele palju tüli, sest aeglaselt liikuvad puuküttega auruvedurid tõid kaasa tuleohu ning elanikud pidid seepärast olema pidevas valves. Pärast esimese maailmasõja lõppu lammutati tööliste barakid ja muud ehitised ning sõjaväerajatis jäi aastakümneteks tühjalt seisma. Laskemoonalaod võeti sama eesmärgiga uuesti kasutusele Nõukogude ajal.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3344
2016 3287
2015 3274
2014 3228
2013 3152
2012 3028
2011 3074

Astangu elanikkond on koosseisult võrdlemisi noor – 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi rahvastikust 18–22% ja üle 68–aastased 3–9%.[5]

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Astangu maastiku teeb eriliseks järsult tõusev, 6–10 meetri kõrgune paekallas. Asumi põhja- ja idaosas on kergliiklusteed, mis kulgevad mööda vanu raudteeharusid. Tänaseks on Astangut läbiv raudtee likvideeritud.[2]

Astangu asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumit läbivad Astangu tänav, Jalami tänav, Kadaka tee, Kotermaa tänav, Moonalao tänav, Paldiski maantee, Rehe tänav ja Rehe põik, Tagala tänav ning Harkumetsa tee.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis aadressil Astangu 27 asub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus õpetatakse erivajadustega inimestele tööoskusi.[6]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. Lk 22–24. ISBN 9789949332151
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  6. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. "Õppetöö". Kasutatud 11.07.2017.