Kitseküla (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Kitseküla

Kitseküla Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 1,4 [1] km²
Elanikke: 4250 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ E
Kitseküla asumi kaart

Kitseküla asum on asum Tallinnas, mis asub Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjas Uue Maailma asumi, kirdes Veerenni asumi, idas Luite asumi, lõunas Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, edelas Tondi asumi ja läänes Lilleküla asumiga.

19. sajandi keskpaigani oli praeguse Kitseküla asumi ala Pärnu maantee ümbruses hoonestatud ainult kõrtsidega tolmuse maantee ääres ja üksikute suvemõisatega koos rohelusse uppuvate aedadega. Piirkond sai nime sealsetel heinamaadel karjatanud kitsede järgi.[2]

Kitseküla miljööväärtuslik ala[muuda | muuda lähteteksti]

Kitseküla miljööväärtuslik ala [3] hõlmab kolme eripalgelist osast: tsaariaegne töölisasum (Kauba, Paide, Hagudi tänavad), 1920–1930. aastate Tallinna tüüpi majade, kivitrepikojaga puitelamute kogum (Magdaleena tänava lõpp) ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel (Asula tänav)[4]. Ala asub piiritletud territooriumil kahe raudteeharu: Tallinna–Paldiski raudteeliini ja Tallinna–Viljandi raudteeliinliinide vahel. [5].

Kitseküla vanem hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanim ajaloomärk Kitsekülas on Marta tänava rist, 16. sajandist pärinev mälestusmärk Liivi sõja ajal seal Vene vägede vastu peetud Jeruusalemma mäe lahingus langenud Mustpeade vennaskonna liikmetele.

Kitseküla ajaloolise südame moodustab praeguse Magdaleena haigla praegune ja endine kompleks. Aastal 1867 avati endises Lindheimi (ka Berghofi, Vogdti) suvemõisa pargis haigla ning orbude- ja hooldekodu (diakonisside asutus). Sellest on säilinud haigla paekivist peakorpus Pärnu maantee 102 ning suvitusvilla (hiljem diakonisside asutise lasteaed) endise Fahrenholzi suvemõisa pargi servas Pärnu maantee 123. Magdaleena haigla uus kompleks avati 1978.

Kitseküla on suures osas miljööväärtuslik ala, mis hõlmab kolme eripalgelist piirkonda: tsaariaegne töölisasum (Kauba tänav, Paide tänav, Hagudi tänav), 1920. ja 1930. aastate Tallinna tüüpi majad Magdaleena tänava lõpus ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel Asula tänavas. Need alad paiknevad kindlat piiritletud territooriumil kahe suure raudteeharu – 1870. aastal avatud Tallinna–Paldiski (laiarööpmeline) ja 1890. aastal töösse antud Tallinna–Viljandi (varem kitsarööpmeline) liini vahel. Viimase äärde rajatud paekivist Tallinn-Väikese jaamahoone on tänaseni alles. Kaitse all oli ka 1933. aastal avatud Tondi jaamahoone Paldiski-suunalise raudtee ääres, mis aastal 2012 lammutati.

Kitseküla asustuse tihenemisele andis 19. sajandi lõpus tõuke just raudteede väljaehitamine. Teiseks selle kandi kujunemist mõjutanud teguriks oli vanadele liivaluidetele Lutheri suure mööbli- ja vineerivabriku rajamine. Siinsetes tagasihoidlikes 1-2-korruselistes puitmajades elasid 20. sajandi alguses just selle järjest paisuva puidutööstuse töölised. Esimese ilmasõja ajaks olid hoonestatud Pärnu maantee servad kuni Tondi tänava alguseni ning Tondi tänav kuni Marta ja Alevi tänavani, samuti kogu Pärnu maantee ning kitsarööpmelise raudtee vahele jääv ala (tänased Juurdeveo, Rapla, Paide ja Hagudi tänav).

Kitseküla lahutamatuks osaks kujunenud trammiliin jõudis aga sinnakanti 1901. aastal, 1936. aastal pikendati liini Tondi jaamani.

Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänavatel valitseb siiani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, alles on palju ka Lenderi tüüpi maju, nende vahele on 1920.–1930. aastail lisandunud Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid. Lihtsate agulimajade kõrval kohtab siin ka üksikuid erilisemaid hooneid, näiteks elamu Kauba 7 on projekteerinud tuntud arhitekt Herbert Johanson.

Järgmisena hoonestati seni lage kolmnurkne heinamaatükk Marta ja Tondi tänava vahel, aastatel 1928–1939 jaotati see ehituskruntideks, Magdaleena tänav pikendati Tondi tänavani ja sinna kerkis väike, ent tervikliku ansamblina mõjuv kivitrepikojaga Tallinna tüüpi majade grupp. Erilise hoonena paistab nende hulgas silma Magdaleena 12, mis on ehitatud 1950. aastate lõpus, ent püüab jätkata veel sõjaeelset arhitektuurilaadi. Selles majas on elanud mitmed luteri kiriku kõrged vaimulikud.[2]

Kitseküla pärast Teist ilmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sootuks teiseilmelised on pärast Teist ilmasõda 1940. aastate lõpus suuresti saksa sõjavangide tööjõuga ehitatud kahekorruselised kivimajad Asula tänaval. See rangelt teljelise planeeringuga ala, mille selgroo moodustas keskne papliallee, on üks väljapaistvamaid stalinistliku klassitsismi ansambleid Tallinnas. Nõukogude ajast on pärit ka enamus Pärnu maantee ääres asuvatest suurtest kortermajadest ning tööstushoonetest, mis venitasid vana asumi Tammsaare teeni. Neist tuntuim on kindlasti Kalevi kommivabriku endine kompleks, kus täna asub politsei- ja piirivalveamet. Samuti Tondi Elektroonika AS (endine Pöögelmanni nimeline raadiotehnika tehas, AS Tere nime kandev Tallinna piimakombinaat ja tootmiskoondise Vasar kunagised hooned. Kitsekülas asub ka Tallinna ehituskool ja paar lasteaeda.

Linnakeskkonda muutis märgatavalt 1959. aastal rajatud Pärnu maantee suur raudteeviadukt, mida pikendati ja laiendati oluliselt 1980. aastate esimeses pooles.[2]

21. sajandi esimesed aastad tõid aga Kitseküla piirile, kahe raudteeharu vahelisele tühermaale Tallinna ühe suurima ehitise – A le Coqi jalgpallistaadioni. Uus sajand on toonud ka Pärnu maantee äärde mitu kõrghoonet.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[6][7][1]
2017 4250
2016 4136
2015 4053
2014 3853
2013 3668
2012 3586
2011 3468

Kitseküla rahvaarv on aastatel 2011-2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikkonnast 50-79% vahele.[8]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kitseküla asumis asuvad Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, Politsei- ja Piirivalveameti hoone ning Tondi raamatukogu. Asumi piiresse jäävad Kitseküla raudteepeatus ning Tallinn-Väikse raudteejaam.

Kitsekülas on aastate jooksul asunud ka Tallinna Piimakombinaat, Tootmiskoondis Vasar, Diakonisside Asutis ja Fahrenholzi suvemõis.

Kitseküla asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Kitseküla asumis asuvad järgmised tänavad: Alevi tänav, Asula põik, Asula tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Kiisa tänav, Kohila tänav, Käru tänav, Magdaleena tänav, Marta tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, A. H. Tammsaare tee, Tondi tänav, Türi tänav.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]