Tallinna kõrghooned

Allikas: Vikipeedia
Raekoda, taamal südalinna kõrghooned

Tallinna kõrgehitised on vertikaalselt kõrgusse projekteeritud ja konstrueeritud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kommertskeskuse ja pealinna urbanistilise ruumikeskkonna kinnisvaralised, enamjaolt paljukorruselised ning ehituskunstilised võrd- ja näidisvormid, või figuursemad hoonestuskogumid. Kui eemalt või merelt linna panoraami vaadelda, siis need kesksed hooned kui ka kaugemad rajatised on põhilised Tallinna linnasilueti kujundajad.

Määratlus ja nõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlikult liigitatakse üksnes kõrghoonete alla vaid vähemalt 45 meetrit ja 15 korrust ning kuni 35 korrust ja 124 meetrit kõrgeid inimesi teenindavaid hooneid. Seega on kõrghooned ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemad ehitised.

Tallinna linnapildis silmapaistvate kõrgehitistena on märgatavad kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstuslikud ja kommunikatsioonilised rajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõningadest teistest maailma piirkondadest, loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates.

Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada Eesti Lennuametiga ning lisaks Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, siis antud kõrgus seab ka tavahoonete ülempiiri ning määrab kõrghoonete alampiiri.

Pilvelõhkujatena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124-meetriseid hooneid. Need on meetritelt kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv Oleviste kirik (123,7 m), kuigi siiani selliseid ei olda veel tarindatud.

Topograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Muldkindlustused tänastes UNESCO kaitsevööndi piirides

Topograafiliselt on linn asustatud küllaltki laugele Harjumaa rannikujärsandikulise mannerjää taandumisest tekkinud kulutusastangu reljeefile — Toompea paljandi, Tõnismäe seljandiku ning kitsa Ülemiste järvest kuni Tallinna reidile ulatunud Härjapea jõe vahelisele maa-alale Soome lahe ääres.

Tallinna looduslikku maastikku vormivad liivakivi ja paekivi klindid. Alumine koosneb kambriumi ajastu Pirita ja Tiskre aluspõhja lademe nõrgalt tsementeerunud sinisavi terassist ning liivakivist. Ülemise Lasnamäe-Pääsküla klindi moodustab murrutusjärsakuna ordoviitsiumis settinud paekivi ning selle lademete rusukaldad. Kallaste panga ja Maardu klindilahe vahelise klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht enda mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte keerdkäikudega. Klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoosse.

Vanalinna pinnamood on nüüdisajal tehnogeenne. See tähendab, et looduslikku pealiskorda ja pinnakatet katab settena inimtekkeline tasandatud kultuurikiht, mille tüsedus ulatub Toompea ja Tõnismäe piiril kuni 9,9 meetrini. Harju ja Karja väravate esisel alal paiknes 150-meetri pikkune rabastunud järvesilm, mis kaitseliini loomisel likvideeriti. Ka Härjapea jõgi kaeti 1914. aastal sanitaarsetel põhjustel plaatidega ning kanaliseeriti lõplikult 1937. aastal maa-alusesse tunnelkollektorisse. Varakeskaegne inimtegevusest puutumata rannajoon, mida karina ilmestas varem rändrahnude lasum, on tänaseks päevaks nihkunud sadu meetreid mere suunas. See tuleneb asjaolust, et jääaja lõpust kerkib maakoore pind Tallinna piirkonnas 2,5–3 mm aastas. Tõenäoliselt kasutati rahnusid peamiselt sadama laiendamistöödes ning linnaehituses üldiselt.

Vanalinna tornistik[muuda | muuda lähteteksti]

Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853
Revali vaade Kalamajast 19. sajandi lõpukümnendil

Nüüdisaja arhitektuuriliste ja infrastruktuuriliste mõõtkavade ulatused ning tehnoloogiad võivad varasematel aegadel elanud inimestele tunduda eriilmeliset üüratud ning heitumatud. Ruumitajumise vajadused ja võimalused, kui ka maailmaruumis orienteerumine on aastasadade jooksul empiiriliselt moondunud ja edasi arenenud. Näiteks 1920ndatel enda praeguse kuju saanud hoone aadressil Pikk 36 kutsuti rahvasuus “Pilvelõhkujaks”, kuna 6-korruselise elumajana mõjus see võrreldes sama perioodi tavapäraste 1–2-korruseliste elumajadega hiiglaslikuna.

Sellepärast, hoolimata tänapäevasest kõrgusest, võib tornistiku all käsitleda iga kunagist vanalinna katuseviiludest ja kaitsemüürist üleulatuvat kesk- ning uusaegset sakraaltorni kõrghoonelisena. Tagasiulatuvalt on sealhulgas käsitletavad ka samuti linnamüüri kaitsetornid, mis toona kõrgtarindilistena kergesti endise Rävala maakonna keskuse suursarasse ehk linna naabruskondade teedele ja jõgedele, küladesse, adra- ja karjamaadele, pankranniku paekivinõlvade kivimurdudesse ning kaugematessegi männikutesse välja paistsid. Tallinnast kui provintsilinnast oli Taani võimuperioodi lõpuks välja kujunenud keskajale tüüpiline linnriik (Stadt und Land), mis oli kinnistunud 8500 ha suuruse linnasarasega (Stadtmark), koos kõigi oma looduslike komponentide ja linnaliste elementidega. Domineeriva koha linna arhitektuurpildis olid hõivanud kirikud. Linna varasem saksapärane nimi Reval (ka Revalie) eestindati Eesti Vabariigi iseseisvumise järgselt pärast 1918. aastat Tallinn'aks.

Tänapäeval kätkevad linnatornid ja nende kiivrid endas muinsusväärtuslike mälestusmärkide tähendust ning peegeldavad omaaegset pinevat elu. Samuti väljendavad need varasemate aegade sotsiaalseid ja poliitilisi erinevusi, majanduslikke omapärasi kui ka ajalookultuuriliste ning eriti hiliskeskaegsete mitmekesisuste hiilgust. Lähtuvalt tolleaegsetest seisukohtadest ja arusaamadest vaadeldi linnaehituslikku struktuuri ja arhitektuuri iseloomult mõjuäratavana, eriti lähtuvalt kaubavahetuskeskusena ja turukohana tuntud kindluslinna enda kaitsefunktsioonidest. Põhja-Euroopas on vähe teisi selliseid linnasid, mis pakuvad sedavõrd erakordselt hästi säilinud vanaaegset linnapilti kui Tallinna ajalooline linnakeskus.

Põhja-Eestis ja eriti pealinna ehituses kasutati peamise ehitusmaterjalina paekivi ehk paasi, mis andis linnale välise vankumatu eripära ja soojuskantsi karmide talveilmade ees. Ehitised olid reljeefsemad, fassaadid dekoorsemad, väliselt lubjatud ja piktoresksed, konstruktsiooniliselt seega küll tunduvalt raskepärasemad.

Kaasaja kokkulepete alusel peab Tallinna vanalinna silueti dominantsuse vaadeldavus olema tagatud perspektiivselt esmajoones merele. Sellest tulenevalt ei ole uusi nüüdisaegseid kõrghooneid lubatud kavandada Vanalinna vaate autentsust ja visuaalset terviklikkust segavatesse vaatekoridoridesse või -sektoritesse ega ka UNESCO maailmapärandi (World Heritage List) muinsuskaitseala kaitsetsooni, või selle vahetusse lähedusse vanalinna ümbruskonnas.

Raekoda, sakraalkuplid ja kirikukiivrid[muuda | muuda lähteteksti]

Siinkohal (vt. illustratsioon) on välja toodud ilmaliku raekoja ja üheteistkümne kirikliku pühakoja kõrgusse pürgivad teravad ja saledad kiivrid, niisamuti ümaramad kuplid.

The tallest buildings in the Old Town of Estonian capital city — Tallinn

Oleviste kirik olevat aastail 1549–1625 oma tollase 159-meetri kõrguseni ulatunud tornikiivriga olnud meremärgina maailma kõrgeim ehitis ja ühtlasi sakraalhoone, mil see võis ainsana lühikest aega ületada isegi Giza püramiide Egiptuses. Seda on küll hiljem tagantjärgi arvatud tuginedes tolleaegsetele märkmetele ja kirikuraamatutele ning mõõtmete ümberarvestamisele meetermõõdustikku. Täpsemalt võis Olevimäel paiknev kirik olla kõrgeimaks maailmas 76 aastat, kui Inglismaa Lincolni katedraali pisut kõrgem 160-meetrine torn varises 1549. aastal kokku. Tallinnas oli sellel perioodil lõppenud reformatsioon ehk usupuhastus, Vene-Liivi sõjast räsitud maa oli jagunenud Poola-Leedu, Taani ja Rootsi kuningriikide vahel. Viimase koosseisu kuulus ka Tallinn.

Graafik aastast 1884, USAs ei olnud massiline kõrghoonete ehitus veel alanud

Oleviste torn võis tagantjärele omistatud kõrgustiitli hilisemalt kaotada, kui 1625. aasta välgulöögi tagajärjel (samamoodi põlenud maha aastatel 1433, 1820 ja 1931) hävis selle tornikiiver, ning endise kõrguseni seda enam kunagi ei taastatud.

Maailma kõrgemaid ehitisi kujutavad 19. sajandi või 20. sajandi alguspoole trükised Baltimaade provintside, eriti just Venemaa Keisririigi alla kuulunud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu pealinnade Revali ja Riia, kõrgkirikuid ei maininud. Läänemere idaranniku Hansa Liitu kuulunud endiste kindlustatud hiliskeskaegsete kaubanduslinnade kirikute kõrgustest olid andmed trükiste väljaandjatel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika imperialistlikult arenevates metropolides puudulikud. Luterlikud Oleviste (123,7 m), Niguliste (104,8 m) kui ka nüüdse Läti Vabariigi pealinna Peetri kiriku (123.3 m) ja Neitsi Maarjale pühendatud toomkiriku (90,0 m) võib tänaste madalamate kõrgustega endiselt maailma kõrgeimate sakraalehitiste hulka lugeda[1]. Leedu katoliiklik sakraalarhitektuur ei ole kõrgemate kirikute ehitust siiski aegade jooksul soosinud.

Tallinna vanalinna tornistiku loend 
rk K Nimi või teisel juhul aadress raj. valmis restaureeriti Kommentaar ak
1 123,7 Oleviste kirik
(Püha Olavi kirik)
1267 14361450 182940, 1931 gootilikus stiilis telkkiiver
2 104,8 Niguliste kirik-muuseum
(endine Püha Nikolause kirik)
1230 14051420 1695, 1833, 1984 barokilikus stiilis kiiver
3 69,00 Toomkirik
[Domus Mariana ehk Maarja(-maa) peakirik]
1219 14301460 17. saj. ja 1779 barokkstiilis lopsakam kiiver
4 64,00 Raekoja hoone
(Rathus)
1322 14021404 1952 hilisrenessans-stiilis barokne kiiver, mille tipus tuulelipp Vana Toomas
5
6
59,20
59,20
Kaarli kirik 1458 18621882 2012 kaks neogooti stiilis telkkiivrit
7 56,00 Neeva katedraal
(Aleksander Nevski peakirik)
1894 18951901 1937, 199099 viis ortodoksset sibulakuplit: üks peakuppel ja neli kõrvalkuplit
8 53,20 Pühavaimu kirik
(Püha Vaimu kirik)
1301 13751380 1630, 1688, 2003 kaheksatahuline torn, mida kroonib hilisrenessanss-stiilis barokne kiiver
9 52,00 Jaani kirik
(Püha Johannese kirik)
1862 18621867 2010 neogooti stiilis telkkiiver
10 44,00 Mihkli klooster
(Püha Miikaeli klooster koos Issandamuutmise kirikuga)
1249 12491400 1776, 182733 barokkstiilis kiiver; lisaks renoveeritud aastatel 1999-2010
11 29,00 Nikolai Imetegija kirik
(Püha Nikolause kirik)
 ? 182227 19. saj. 1 pea- ja 2 kõrvalkuplit, linna vanim kuppelehitis; klassitsistlikus stiilis
12 22,00 Peeter-Pauli katedraal
(Rooma-katoliku peakirik)
18. s 184144 1924 ja 2004 kaks katuskuplit, hoone ise on pseudogooti stiilis uusklassitsistliku fassaadiga ehitis
*x 35,00 Pirita klooster
(Püha Birgitta klooster)
1407 141736 ? Pirital jõeorus asuv klooster põletati vene vägede poolt maha aastal 1577, säilinud on vaid seinamüürid
x* 31,5? Katariina klooster
(Püha Katariina klooster)
1246 ? ? hävis tules 1531. aastal, täna on säilinud läänesein ja osa lõunamüürist

Toomkindlus, värava- ja kaitsemüüritornid[muuda | muuda lähteteksti]

Reval Adam Oleariuse gravüüril 17. sajandi keskel

Taani kuninganna ning kunagise Eestimaa valitsejanna Margarethe esimene korraldus Tallinna raele ja seal elavatele kuninga vasallidele linna kindlustamiseks valli ja müüriga oli pärit umbes aastast 1265. Enamus tollastest linna ressursidest määrati esimeste müürilõikude ehk Margareti müüri väljaehitamiseks. Kogu ringmüür koos enda kraavide ja kindlustustega kujunes lõplikult välja feodaalse killustumise perioodil kolme järgneva sajandi jooksul. Hilisemalt on võimalik Tallinna kindlustusi ajalooliselt käsitleda kahes perioodis – keskaegsete kindlustustena vertikaalkaitse ajastul (13.-15. sajand) ja uusaegsete kindlustustena horisontaalkaitse ajastul (16.-19. sajand). Enda hiilgeaegadel oli kapitaalsest ehitusviisist tingituna linn ümbritsetud väga tugeva, pidevalt korras hoitud ja uuendatud kaitsevööga (ladina keeles vallum). See oli võimas ligi 2,35 km pikkune linna kaitsev süsteem. Selle frondis oli 35 kaitsetorni, millest 8 olid väravaehitised: 2 vaheväravat Toompea jalamil ja 6 välisväravat kaitserajatise välisfrondis. Ridamisi ehitati vanemaid kaitsetorne aja jooksul kõrgemaks ja paksemaks; kaasajal on need omakorda konserveeritud ning restaureeritud.

Tänasel säilinud kujul on alles jäänud 1,85 km müürifronti ning lisaks on loendatavad vaid 24 müüri- või väravatorni All-linnas ehk pärislinnas ning Üla-linna kindluslossi (varasem Lyndanise linnus) 3 nurgatorni Toompea klindi saarlaval. Täiendavalt on järgi jäänud 6 osaliselt lagunenud tornikehandit. Need kõik kokku on alles püsinud tervest 69st linna kaitsvate müüri- ja selle väravatornide kunagisest ajaloolisest koguhulgast, 48st all-linnas ja 21st Toompeal. Paljud neist on küll praeguseks täielikult hävinud, mõned vastupidiselt ka siiski erakordselt hästi säilinud. Põhiline osa tornidest ei hävinud sõdades ega lagunenud oma tehnilise seisundi tõttu, vaid jäid ette 19. sajandi linnaehitusele, mis oli küllaltki tagasihoidlik võrreldes ümberkujundustega teistes keskaegsetes linnades. Kuigi suhteliselt väikese linna kohta oli Tallinnal kaitsetorne väga palju, siis see pigem märgib endise Revali kui ordu- ja hansalinna ning tema peamise teguri — idakaubandust juhtiva meresadama tähtsat kaalu Põhja-Euroopas.

Tallinna vanalinna värava- ja kaitsemüüritornide loend  
rk K Nimi või teisel juhul aadress raj. valmis restaureeriti Kommentaar ak
1)
11)
17)
45,60
32,0?
28,0?
Pikk Hermann (Lange Herman)
Nooleteritaja (Pilsticker torne)
Maakroon (Landskrone torne)
1360
15. s

?

1370
?
?
?
19. saj. lõpp
1930ndad, 2008
1) Toompea kindlusloss-linnuse ehk parlamendi põhitorn edelanurgas
2) ripptorn loodenurgal
3) Pika Hermanniga kunagi ühekõrgune kindlustorn kirdenurgas
2) 44,0? Kiek in de Kök'i suurtükitorn 1475 1483 1602, 1968, 2010 Läänemere maade võimsaim kaitsetorn
3) 41,0? Loewenschede müüritorn 1373 143238 145556, 196970
4) 39,0? Grusbeke-tagune müüritorn  ? ? ?
5) 39,0? 5 Kuldjala müüritorn (de Guldene Voet) 1311 131120 1370-72, 1610ndad
6) 39,0? Nunna müüritorn 1311 1422 195860 poolenisti sadultorn
7) 37,0? 5 Köismäe müüritorn (Reberbahn torne) 1360 143637 1935, 1965, 2000
8) 34,0? 5 Eppingi müüritorn 1370 1400, 1510 1530, 1936, 2005
9) 33,0? Plate müüritorn  ? 14011410 ?
10) 33,0? Munkadetagune müüritorn 1372 1410 2005
12) 32,0? Hellemani müüritorn  ? 1320-1340 2006
13) 32,0? Stoltingi müüritorn  ? 1290-1300 ?
14) 31,0? Lühikese jala väravatorn
(Bavene demm korten Berge)
 ? 145456 ?
15) 30,0? Pika jala väravatorn
(de lange Domporte vor dem langen Berge)
1387 145055 1608 ja 1995
16) 30,0? Neitsi müüritorn (Meghede torne) 1360 1370 1842, 1968, 1980
18) 27,0? Assauwe müüritorn (Assowen torne) 1370 1380 ?
19) 25,0? Hattorpe-tagune müüritorn  ? ? ?
20) 25,0? Nunnadetagune müüritorn 1370 ? ? sadultorn
21) 23,0? Talli müüritorn (Marstallthurm)  ? ? ? sadultorn, matkib Visby linna eeskuju Rootsis
22)
23)
22,00
17,0?
Paks Margareeta (Rosencrantz'i suurtükitorn)
Suure Rannavärava eesväravatorn (strantporte)
1510
1518
1531
1529
16831704 tänasel päeval meremuuseum, rekonstrueeriti tarbeks 1938-40
24) 21,60 Bremeni müüritorn  ? ? 195759
25) 20,0? Sauna müüritorn 1371 1422 2004 sadultorn
26)
27)
16,0?
16,0?
Viru eesväravatorn
Viru eesväravatorn
1370 1446 1980 ja 2003 vanalinna põhi- ja esindusvärav
28) 16,0? Hinke müüritorn  ? 1410-1414 ? kehand säilinud
29) ??,?? Saunatagune müüritorn (Bastowen torne) 1355 1370 ? osaliselt säilinud
30) ??,?? Lippe müüritorn (Tulleman torne)  ? ? ? osaliselt säilinud
31) ??,?? Kitse müüritorn (Zeghen torne) 1410 ? 1845 säilinud alaosa kehand naaberehitistes
32) ??,?? Renteni müüritorn 1372 ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitises
33) 5,5? Wulfardi-tagune müüritorn  ? ? ? säilinud alaosa kehand
34) ??,?? Vana vene kiriku juures asunud müüritorn  ? ? ? lammutatud
35) ??,?? Kuradiema müüritorn (Düvels torne)  ? ? ? lammutati 1882. aastal
36)
37)
38)
31,00
??,??
??,??
Karja peaväravatorn (Karripforte, porta karie)
Karja eesväravatorn
Karja eesväravatorn
 ?
?
?
?
?
?
?
?
?
väravasüsteem lammutati 1820ndatel aastatel
lammutatud
lammutatud
39) 18,00 Lurenburgi müüritorn (Luerborch torne) 1538 1554 ? 20,4 m diameetriga Paksu Margareetaga sarnanenud torn lammutati 1767. aastal
40) 16,5? Seegitagune müüritorn (de Nye torne) 1450 ? ? lammutati 19. sajandil
41) ??,?? Sadama vahitorn (port torn) 1367 ? ? lammutatud
42) ??,?? Püssirohutorn  ? ? ? lammutatud
43) ??,?? Väikese Rannavärava väravatorn  ? ? ? lammutatud
44) ??,?? Suure Rannavärava peaväravatorn  ? ? ? lammutatud
45)
46)
47)
??,??
??,??
??,??
Nunna peaväravatorn (porta monialium)
Nunna eesväravatorn
Nunna eesväravatorn
 ?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
48)
49)
50)
??,??
??,??
??,??
Harju peaväravatorn (porta fabrorum)
Harju eesväravatorn
Harju eesväravatorn
1326
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
51) ??,?? Viru peaväravatorn (porta argillae)  ? ? ? lammutatud
52)
53)
??,??
??,??
4

?

Väike-Ordukindluse kindlustorn Stür den Kerl
Väike-Ordukindluse eeskaitseala väravatorn
1371
?
?
?
?
?
lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930. aastate lõpus
lammutatud
54)
55)
??,??
??,??
Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn
Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn
 ?
?
?
?
?
?
säilinud alaosa kehand naaberehitises
säilinud alaosa kehand naaberehitises
56)
57)
58)
59)
60)
61)
62)
63)
64)
65)
66)
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
67) ??,?? Suur-Ordukindluse toomväravatorn ehk Kellatorn  ? ? ? lammutatud
68)
69)
??,??
??,??
Roosikrantsi suurtükitorn
Ordulinnuse eesväravatorn
 ?
?
?
?
?
?
lammutatud; asus Pika Hermanni vahetusläheduses Rootsi bastionil
lammutatud

Südalinna kõrghoonestik[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus nimetus meetreid korruseid
Ülikõrge pilvelõhkujad 124>... 35>...
Kõrge kõrghooned 45–124 15–35
Poolkõrge poolkõrghooned 28–45 9–14
Keskmine kõrgemad majad 16–28 5–8
Madal madalamad majad ...>16 ...>4

Kesklinnas asuvas südalinna kommertspiirkonnas (ingliskeelselt city ehk central business district või lühendatult CBD) kõrguvad uusehitistena kolmteist modernset ja postmodernset kõrghoonet, moodustades stiilselt enam-vähem ühtse kuid kõrguses varieeruva hooneteansambli. Nüüdisaegne kommertskeskus paikneb umbes 800 meetri kaugusel UNESCO-vööndis asuvast Vanalinna ajaloolisest tsentrumist, ning üldisemalt kooldub noorkuukujulise tihedama ja kompleksema hoonestusega selle ümber.

Esimeste kõrghoonetena valmisid 1972. aastal Viru hotell ja Olümpia hotell 1980. aastal, seda Nõukogude Liidu okupatsiooni kestel. Viru ülakorrusel asub täna ka KGB muuseum.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel ehitati aastail 19972007 enamik uusi kõrghooneid koos madalama Stockmanni kaubamajaga kesksesse Maakri kvartalisse Tornimäe piirkonnas. Piirkond sai 1944. aasta märtsipommitamise õhurünnakus kannatada, seal hävis muuhulgas ka 1884. aastal ehitatud vana juudi sünagoog. Varasemalt eelnevatel aastakümnetel asus Maakris tööstusasum mitmete vabrikute, töökodade ja Härjapea jõega külgnevate vesiveskitega. Keskajast teati piirkonda kui ühte vanemat asustusala väljaspool vanalinna, mille Jaani seeki mainitakse juba 1237. aastal, ja mida tänapäeval tähistab väike kirik ning seegi varemeid eksponeeriv, maast väljaulatuv paviljonmuuseum. 2001. ja 2004. aastal, kaubamaja ja kaksiktornide vundamentide ning maa-aluse autoparkla rajamisel Tornimäe tänavas, maeti endiselt sajandeid kasutusel olnud Jaani seegi surnuaialt Liiva kalmistule ümber hinnanguliselt kokku 2315 maa alt paljastunud luustikku[2]. Tänaseks säilinud kaitsealuste juugendstiilis majadega ääristatud Maakri tänavat ümbritses vaesem puithoonestusega agul või ka geto, mille krundid on paarikümne aastaga Tartu maantee läbimurdega ja kõrghoonete aluste koondkruntidega asendunud. 2013. aastaks madalseisu ületanud kinnisvaraarenduse tulemusel teostatakse linnapildis uuemaid ehitusprojekte. 2016. aastal on Kesklinna linnaosas ehitusjärgus kolm kõrghoonet ja üks poolkõrghoone; mitu projekti on planeerimisstaadiumis.

The high-rise buildings of the Estonian capital city — Tallinn
Tallinna Kesklinna kõrghoonete loend  
rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaarid ak
? 124,0? 42 Tartu maantee 17 ? ? detailplaneering algatatud 2016. aastal 130,0
? 120,0? ? Maakri 29 ? ? detailplaneering algatatud 2014. aastal 130,0
1
2
117,00
116,98
30
30
Swissôtel Tallinn
Tornimäe 7
2004
2004
2007
2006
134,0
+ 110,00 30 Maakri Kvartal 2014 2018 ehitamisjärgus[3]
3 104,80 25 Radisson Blu Sky Hotel 1999 2001
? 104,0? 25 Estonian Business School 1953 1956 juurdeehituse detailplaneering algatatud 2011. aastal; lõpetamisel 115,0
? 95,0? ? Maakri 30 ? ? detailplaneering kehtestatud 2015. aastal 100,0
4 94,40 24 SEB Eesti Ühispank 1997 1999
5 84,00 26 Radisson Blu Hotel Olümpia 1974 1980 108,0
6 78,00 23 City Plaza 2002 2004
7 68,50 23 Sokos Viru Hotell koos Viru Keskusega 1966 1972 2002-04
8 64,10 20 Maakri Maja 2002 2003
9 54,20 14 Nordea Maja 2007 2009
10 53,10 15 Novira Plaza 2014 2016
11 52,40 14 Kentmanni 6 2007 2014
+
+
52,00
52,0?
14
14?
Ministeeriumite Ühishoone I
Ministeeriumite Ühishoone II
2015
2015
2017
2017
ehitamisjärgus
ehitamisjärgus
12 52,00 14 Postimehe Maja 1999 2000
13 46,00 13 Euroxi Maja 2001 2002 66,2
* 44,90 13 Hilton Tallinn Park Hotell koos Olympic Casinoga 2014 2016 endine lammutatud 9-korruseline Kungla hotell (Park hotell) (1969-2013)
* 44,00 13 City Residence 2004 2006
* 41,00 12 Tartu maantee 16 2001 2002
* 40,00 11 Tartu maantee 16B 2000 2001
* 40,00 12 Tartu maantee 18 2000 2001
* 40,00 07 Tartu maantee 24 1954 1957 ehtsamaid stalinismi režiimi neoklassitistlikke ehitisi Eestis
* 40,00 13 Tartu maantee 50A 2010 2012
* 40,00 13 Tartu maantee 52 2014 2016 ehitamisjärgus
* 40,00 13 Swedbank 1994 1995
x 47,00 14 Rahandusministeerium 1973 1978 lammutatud; samas ka endine Plaanikomitee arvutuskeskuse hoone
- 62,90 16 Art Plaza (kunstiakadeemia) 1917 1922-23 1965-74 2011. aasta projektist oldi sunnitud loobuma; EKA kolis Kalamajja

Kesk- ja äärelinnade tornhooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgemad hoonekogumid koos tornelamutega tekkisid suurema asustustihedusega kesklinna kõrval ka 1970-90ndatel magalapiirkondadesse Õismäele, Mustamäele ja Lasnamäele. Lisaks asuvad uuemad kõrghooned veel Rocca al Mares, Pärnu maanteel, Sikupillis ja Pirita teel. Kõrghooneliste kogumite, elamu- ja ärikvartalite asukohtadena nähakse tulevikus perspektiivselt ka Haabersti, Sääse, Sitsi, Endla, Järve, Kitseküla, Järvevana, Tselluloosi, Katleri ning Tondiraba piirkondasid. Tõenäoliselt tulevikus muutub ametlikult ka Õismägi miljööväärtuslikuks alaks, kui sealsed korruselamud, paneelmajad ja kauplused võetakse 20. sajandist eesti nõukogude arhitektuuripärandi näidetena kaitse alla.[4]

Tallinna magalate ja satelliitlinnade kõrghoonete loend 
rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar ak
1 56,0? 16 Rocca Al Mare Büroohoone 2008 2009
2  ??,?? 16 Lelle 24 2013 2015
!  ??,?? 16 Piima 6 2015 2017 heaks kiidetud
3 55,60 16 Osten Tor 2004 2006
+ 55,00 16 Telia Eesti peakontor 2016 2017 ehitamisjärgus
4 55,00 16 Pirita tee 26F 2002 2003
5 55,00 14 Fahle maja 2004 2006
6 50,50 14 Delta Plaza 2007 2008
7  ??,?? 14 Lelle 22 2013 2015
!  ??,?? 14 Piima 8 2015 2017 heaks kiidetud
8 50,00 17 Ehte 2 ? ?
9 50,00 17 Sõpruse puiestee 222 ? 1991
10 50,00 17 Mustamäe tee 159 ? 1975
11 50,00 17 Kalevipoja põik 10 ? 1989
12 50,00 17 Pinna 19 ? ?
13 50,00 17 Koorti 18 ? ?
14 47,00 17 Vikerlase 24 ? 1986
15 47,00 17 Paldiski maantee 153 ? 1982
16 47,00 17 Paldiski maantee 149 ? 1982
17 47,00 17 Paldiski maantee 147 ? ?
18 47,00 17 Õismäe tee 173 ? 1981
19 47,00 17 Õismäe tee 134 ? 1980
18 47,00 17 Õismäe tee 112 ? 1980
19 47,00 17 Õismäe tee 90 ? 1979
20 47,00 17 Õismäe tee 68 ? 1978
21 47,00 17 Õismäe tee 48 ? 1979
22 47,00 17 Õismäe tee 10 ? 1979
23 47,00 17 Ehitajate tee 115 ? 1983
24 47,00 17 Ehitajate tee 113 ? 1984
25 47,00 17 Ehitajate tee 111 ? 1984
26 47,00 17 Sinimäe 11 ? 1991
27 47,00 17 Sinimäe 7 ? 1990
28 47,00 17 Sinimäe 5 ? 1988
29 47,00 17 Sinimäe 3 ? 1990
30 47,00 17 Ümera 60 ? 1987
31 47,00 17 Ümera 54 ? 1987
32 47,00 17 Kivila 3 ? 1985
33 47,00 17 Kivila 1 ? 1985
34 47,00 17 Virbi 7 ? 1985
35 46,00 16 Virbi 12 2006 2007
36 46,00 16 Tammsaare tee 143 ? ?
37 46,00 16 Tammsaare tee 139 ? 1981
38 46,00 16 Tammsaare tee 85/87 ? 1986
39 46,00 15 Kolde puiestee 102 ? ?
40 46,00 15 Kolde puiestee 100 ? 1978
41 46,00 15 Kolde puiestee 98 ? 1982
42 46,00 15 Õismäe tee 109 ? 1979
43 46,00 15 Õismäe tee 105 ? 1970
44 46,00 15 Vilde tee 114 ? ?
45 46,00 15 Vilde tee 112 ? 1970
46 46,00 15 Kolde puiestee 104 ? 1970
47 46,00 15 Pae 68/78 ? 1970
48 45,00 14 Paepargi 49 2014 2015
! 45,00 14 Paepargi 47 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Paepargi 45 2016 2017 heaks kiidetud
49 45,00 15 Virbi 4 ? 1989
50 45,00 14 Pöörise 22 2014 2015
51 45,00 14 Pöörise 20 2013 2015
! 45,00 14 Pöörise 18 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 16 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 14 2016 2017 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 12 2016 2017 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 10 2016 2018 heaks kiidetud
52 45,00 13 PERHi Mustamäe Korpus 1972 1979 2011

Suur-Tallinna kõrgemad rajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita Kloostrimetsas 1980. aastal Moskva Olümpiamängude Tallinna purjeregatiks valminud teletorn on tänase Eesti kõrgeim rajatis ‒ 314 meetrit. 338-meetrise absoluutkõrgusega ehk kõrgusega merepinnast jääb see küll alla Eesti ja terve Baltikumi kõrgeima mäe Suure Munamäe tipus asuvast vaatetornist Lõuna-Eestis Võrumaal, mille absoluutkõrgus on 348 meetrit. Teletorn võiks kõrguse poolest olla pilvelõhkuja, kuid rajatise struktuuri erisuse tõttu seda sellisena ei liigitata. Teletornist sai 1. jaanuaril 2013 Maailma Suursuguste Tornide Föderatsiooni (WFGT) 40. liige.[5] Tallinna teletorn on ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim külastajaile avatud hoone[6].

Kõrgeim platvorm, millele Eestis saab astuda, on Iru soojuselektrijaama korstna ots (kõrgus 202,4 meetrit maapinnast), kuigi üles saavad väikese liftiga vajaduse korral vaid elektrijaama töölised.

Tallinna ja selle naabruskondade kõrgemate rajatiste loend 
rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar ak
1 314,00 23 Teletorn 1975 1980 2010-12 külastajaid teenindav vaateplatvorm asub 170 meetri kõrgusel 338,0
2 204,10 Iru soojuselektrijaam 1976 1978 2014-15 on rajatud 35 meetri laiusele betoonvundamendile
3 130,00 Kristiine katlamaja korsten ? 1973
3 125,00 Mustamäe katlamaja korsten ? 1963
4  ??,?? Tallinna Elektrijaama korsten ? 2009
5 97,00 Kristiine raadiomast ? ?
6 87,00 Kultuurikatla kvartali korsten 1860 1948 2011-18
7 85,00 Ülemiste katlamaja korsten ? 1962
8  ??,?? Rotermann City kvartali korsten 1910 1912 2013-16
9 60,0? Muuga sadama viljaelevaator ? ?
10  ??,?? Hiiu viljaelevaator ? ? asub Nõmmel
11 45,70 2 Metodisti kirik 1994 2000
* 44,00 Laululava tuletorn 1958 1960
* 42,00 6 Bekkeri laevatehase veetorn 1912 1914
*  ??,?? Tuletõrjemuuseum 1936 1939 2015
* 25,50 Tuletõrjemaja 1871 1872
x 192,00 Telemast 1953 1955 raadiomaja õuel asunud telemast võeti maha 1984. aastal
x 55,00 Baltika telliskivitehase korsten ? ? lammutati 1937. aastal
x  ??,?? Tallinna sadama viljaelevaator 1891 1893 hävinud
Legend
+ ehitamisstaadiumis objekt
! heaks kiidetud projekt
? planeerimise või projekteerimise staadiumis kontseptsioon ehk subjekt
x hävinud või lammutatud ehitis/rajatis
- ehitamisest on loobutud või projekt on tühistatud
* märkimisväärne poolkõrghoone, mille kõrgus on vähem kui 45 meetrit

Panoraamvaade Tallinnale merelt ehk Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal nii-öeldud "kilukarbi siluett" on üks paremini väljajoonistatud hoonetekogumeid Põhja- ja Baltimaades ning seega Läänemere regioonis. Eesti pealinnale lähimad ja suuremad linnakeskused asuvad Helsingis (83 km kaugusel) ja Riias (279 km), Peterburis (318 km) ja Stockholmis (379 km). Kõrgemad hoonetekogumid asuvad aga Varssavi (835 km) ning Moskva (868 km) suurlinnades. Lähim kohalik mainimisväärt linnakeskus paikneb 185 kilomeetri kaugusel Eesti suuruselt teises linnas – Tartus. Sealt võib näitena välja tuua Tigutorni koos AHHAA ning Emajõe ja Tasku keskustega.

Tallinna panoraampilt (2007)
Suurenda
Tallinna panoraampilt (2007)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]