Tallinna kõrghooned

Allikas: Vikipeedia
Raekoda, taamal südalinna kõrghooned

Tallinna kõrghooned on vähemalt 45 meetrit ja 15 korrust ning kuni 124 meetrit ja 35 korrust kõrged inimesi teenindavad hooned Eesti ärikeskuses Tallinnas.

Eesti pealinnas käsitletakse pilvelõhkujatena vaid üle 124 meetri kõrguseid hooneid. Kaugelt vaadates on need põhilised Tallinna panoraami silmapaistvat vertikaalsust kujundavad ehitised küllalt lamedal Harjumaa maastikul. Oluline on märkida, et Eestis loetakse korruseid maapinnast alates.

Vanalinna tornistik[muuda | muuda lähteteksti]

Praegusest kõrgusest hoolimata võib tornistiku hulka arvata igat vanalinna katuseviilude vahel paiknevat kesk- ja uusaegset torni. Neil on enamasti mälestusmärgi tähendus tollasest pinevast elust seoses varasemate ajastute väljenduse, omapära ning ajalookultuuriliste erinevustega. Siinkohal on välja toodud raekoja ja üheteistkümne pühakoja kõrgusse pürgivad teravad ja saledad tornid või ümaramad kuplid. Lisaks on loendatavad 25 all-linna müüri- või väravatorni ja 3 Toompea klindisaare losslinnuse nurgatorni praegusel kujul. Need on alles kõigist 48st all-linna ja 21st Toompea ehk kunagisest ajaloolisest kokku 69st tornist, millest paljud on praeguseks hävinud. Kuna tänapäeval peab vanalinna silueti vaadeldavus säilima, siis sellest tulenevalt ei ole lubatud projekteerida uusi kõrghooneid vanalinna vaadet segavatesse kohtadesse või vaatekoridoridesse ega ka vanalinna UNESCO maailmapärandi (World Heritage List) kaitsetsooni.

Oleviste kirik olevat aastail 1549–1625 oma tollase 159-meetrise kõrguse tornikiivriga olnud meremärgina maailma kõrgeim hoone, mil see võis mõnda aega ainsana ületada isegi Giza püramiide Egiptuses. Seda on küll hiljem arvatud, tuginedes tolleagsetele märkmetele ja kirikuraamatutele ning arvutades mõõtmed ümber meetersüsteemi. Tõenäoliselt Lääne-Euroopa tollastes imperialistlikes metropolides ei teatud siiski kuigi palju Läänemere idaranniku hiliskeskaegsete kindlustatud kaubanduslinnade kirikute kõrguspüüdlustest. Seepärast ei leia Baltimaade kõrgkirikuid maailma kõrgemaid ehitisi kujutavatelt 19. sajandi või isegi 20. sajandi alguspoole trükistest. Mõned nii Tallinna kui ka Riia kirikud oleksid võinud neil graafikutel koha leida ka praeguseni säilinud kõrgusega. Seega võib tagantjärele oletada, et vanalinna Olevimäel asuv Oleviste kirik võis saada kõrgeimaiks pärast seda, kui Lincolni katedraali veidi kõrgem 160-meetrine torn oli Inglismaal 1549. aastal kokku varisenud. Edaspidiselt kaotas Oleviste kiriku torn hiljem omistatud kõrgustiitli pärast seda, kui 1625. aastal välgulöögi tagajärjel hävis siinnegi tornikiiver ning seda endise kõrguseni enam ei taastatud.

Rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar Ak
1 123,70 Oleviste kirik 1267 1436-1450 1931 gootilikus stiilis telkkiiver
2 104,80 Niguliste kirikmuuseum 1230 1405-1420 1984 barokilikus stiilis kiiver
3 69,00 Maarjamaa toomkirik ehk Domus Mariana 1219 1430-1460 1779 barokilikus stiilis kiiver
4 64,00 Raekoja hoone 1322 1402-1404 ? hilisrenessans-stiilis (!?) kiiver, mille tipus asetseb tuulelipp Vana Toomas
5
6
59,20
59,20
Kaarli kirik 1458 1862-1882 ? neogootilikus stiilis telkkiivrid
7 56,00 Nevski katedraal 1894 1894-1901 ? viis ortodokset sibulakujulist kuplit
8 53,20 Püha Vaimu kirik 1301 1375-1380 ? 8-tahuline torn, mida kroonib baroksete vormidega hilisrenessanslik kiiver (!?)
9 52,00 Jaani kirik 1862 1862-1867 ? neogooti stiilis telkkiiver
1)
11)
17)
45,60
32,0?
28,0?
Pikk Hermann
Noolteritaja ehk Pilstickeri kindlustorn
Maakroon ehk Landskrone kindlustorn
1360
?
?
1370
?
?
?
?
?
1) Toompea losslinnus-kindluse esindustorn edelanurgas
2) ripptorn loodenurgal
3) Hermanniga kunagi ühekõrgune torn kirdenurgas
2) 44,0? Kiek in de Kök'i suurtükitorn 1475 1483 ?
10 44,00 Mihkli klooster 1249 1249-1400 1725-32, 1827-33, 1999-2010 barokkstiilis kiiver
3) 41,0? Loewenschede müüritorn ? ? ?
4) 39,0? Grusbeke-tagune müüritorn ? ? ?
5) 39,0? Kuldjala müüritorn ? ? ?
6) 39,0? Nunna müüritorn 1311 1320 ?
7) 37,0? Köismäe müüritorn 1360 ? 1436–37
8) 34,0? Eppingi müüritorn ? ? ?
9) 33,0? Plate müüritorn ? ? ?
10) 33,0? Munkadetagune müüritorn ? ? 2005
12) 32,0? Hellemani müüritorn ? ? 2005
13) 32,0? Stoltingi müüritorn ? ? ?
14) 31,0? Lühikese jala väravatorn ? ? ?
15) 30,0? Pika jala väravatorn ? ? ?
16) 30,0? Neitsi ehk Megede müüritorn 1360 1370 ?
11 29,00 Nikolai kirik ? 1822-1827 ? klassitsistlikus stiilis kuppelkatused
18) 27,0? Assauwe müüritorn 1370 1380 ?
19) 25,0? Hattorpe-tagune müüritorn ? ? ?
20) 25,0? Nunnadetagune müüritorn ? ? ? sadultorn
21) 23,0? Talli müüritorn ? ? ? sadultorn, Visby eeskuju matkiv
12 22,00 Peeter-Pauli kirik ? 1841-1844 1924 klassitsistlikud katused
22) 21,60 Bremeni müüritorn ? ? 1957–59
23) 20,0? Sauna müüritorn ? ? ? sadultorn
24)
25)
18,0?
17,0?
Paks Margareeta suurtükitorn
Suure Rannavärava eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
26) 17,0? Hinke müüritorn ? ? ? kehand säilinud
27)
28)
16,0?
16,0?
Viru eesväravatorn
Viru eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
29) ??,?? Saunatagune müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
30) ??,?? Lippe ehk Tullemani müüritorn ? ? ? osaliselt säilinud
31) ??,?? Kitse müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitistes
32) ??,?? Renteni müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitises
33) 5,5? Wulfardi-tagune müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand
x 35,00 Pirita klooster 1407 1417-1436 põletati vene vägede poolt maha 1577. aastal, säilinud seinamüürid
x 31,5? Katariina klooster 1246 ? ? tänaseks on säilinud läänesein ja osa lõunamüürist
34) ??,?? Vana vene kiriku juures asunud müüritorn ? ? ? lammutatud
35) ??,?? Kuradi ehk Duveli müüritorn ? ? ? lammutati 1882. aastal
36) 18,0? Lurenburgi müüritorn 1538 1554 ? lammutati 1767. aastal
37) 16,5? Seegitagune müüritorn 1450 ? ? lammutati 19. sajandil
38) ??,?? Sadama vahitorn ? ? ? lammutatud
39) ??,?? Püssirohutorn ? ? ? lammutatud
40) ??,?? Väikese Rannavärava väravatorn ? ? ? lammutatud
41) ??,?? Suure Rannavärava peaväravatorn ? ? ? lammutatud
42)
43)
44)
??,??
??,??
??,??
Nunna peaväravatorn
Nunna eesväravatorn
Nunna eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
45)
46)
47)
??,??
??,??
??,??
Karja peaväravatorn
Karja eesväravatorn
Karja eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
48)
49)
50)
??,??
??,??
??,??
Harju peaväravatorn
Harju eesväravatorn
Harju eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
51) ??,?? Viru peaväravatorn ? ? ? lammutatud
52)
53)
??,??
??,??
Väike-Ordulinnuse kindlustorn Stür den Kerl
Väike-Ordulinnuse eeskaitseala väravatorn
1371
?
?
?
?
?
lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930. aastate lõpus
lammutatud
54)
55)
56)
57)
58)
59)
60)
61)
62)
63)
64)
65)
66)
67)
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitsemüüritorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordulinnuse toomväravatorn ehk Kellatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
68)
69)
??,??
??,??
Roosikrantsi suurtükitorn
Ordulinnuse eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud

Kesklinna kõrghooned[muuda | muuda lähteteksti]

Liigitus nimetus meetreid korruseid
Ülikõrge pilvelõhkujad 124>... 35>...
Kõrge kõrghooned 45–124 15–35
Poolkõrge poolkõrghooned 28–45 9–14
Keskmine kõrgemad majad 16–28 5–8
Madal madalamad majad ...>16 ...>4

UNESCO-vööndis asuvatele arvukatele tornitippudele lisaks kõrguvad umbes kilomeetri kaugusel südalinnas ehk moodsas kommertskeskuse tuumikus (ingliskeelselt city) kolmteist modernset ja postmodernset kõrghoonet. Esimestena valmisid Viru hotell 1972. aastal ja Olümpia hotell 1980. aastal. Viru ülakorrusel asub tänapäeval KGB muuseum. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel ehitati majandus- ja ehitusbuumi ajal, aastail 1999–2007, enamik praeguseid kõrghooneid peamiselt kesksesse Maakri kvartalisse Tornimäel. Pärast üleilmset majanduskriisi hoogustus kinnisvaraarendus uuesti 2013. aastal, linnapildis on märgata uute ehitusprojektide realiseerimist. Kesklinnas kerkivad kaks kõrghoonet ning neli poolkõrghoonet, mitu projekti on planeerimisstaadiumis.

The high-rise buildings of the Estonia's capital city — Tallinn.

Rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar Ak
1
2
117,00
116,98
30
30
Swissôtel Tallinn
Tornimäe 7
2004
2004
2007
2006
134,0
! 110,00 30 Maakri 19/21 2014 2016 ehitamisel[1]
3 104,80 25 Radisson Blu Sky Hotel 1999 2001
? 95,0? 25 Estonian Business School ? 1956 juurdeehitus planeerimisel
4 94,40 24 SEB Eesti Ühispank 1997 1999
5 84,00 26 Radisson Blu Hotel Olümpia 1974 1980 108,0
6 78,00 23 City Plaza 2002 2004
7 68,50 23 Sokos Viru Hotell koos Viru Keskusega 1966 1972
8 64,10 20 Maakri Maja 2002 2003
9 54,20 14 Nordea Maja 2007 2009
10 53,10 15 Novira Plaza 2014 2016 ehitamisel
11 52,40 14 Kentmanni 6 2007 2014
12
13
52,00
52,0?
14
14?
Ministeeriumite Ühishoone I
Ministeeriumite Ühishoone II
2015
2015
2017
2017
lammutamisel, teistel andmetel on kõrgus 47m
heaks kiidetud
14 52,00 14 Postimehe Maja 1999 2000
15 46,00 13 Euroxi Maja ? 2002 66,2
16 45,70 2 Metodisti kirik ? 2000
17 44,90 13 Hilton Hotel Tallinn koos Olympic Casinoga 1969 1970 2016 endine lammutatud Kungla Hotell; siinsete parameetrite alampiir
+ 40,00 13 Tartu mnt. 52 2014 2016 ehitamisel
18 40,00 13 Tartu mnt. 50 2010 2012
- 62,90 16 Art Plaza 2011 2014 loobutud

Äärelinnade kõrgemad hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgemad hoonekogumid tekkisid kesklinna kõrval, kus on suurem asustustihedus, ka magalapiirkondadesse Mustamäele, Õismäele ja Lasnamäele. Lisaks asuvad uuemad kõrghooned veel Rocca al Mares, Pärnu maanteel, Pirital ja Sikupillis. Kõrghooneliste kogumite asukohtadena nähakse perspektiivselt ka Tselluloosi, Katleri, Tondiraba, Endla, Kitseküla, Järvevana, Järve, Sääse I ja Sääse II, Haabersti ning Sitsi piirkondi.

Rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar Ak
1 56,0? 16 Rocca Al Mare Büroohoone 2008 2009
2  ??,?? 16 Lelle 24 2013 2015
!  ??,?? 16 Piima 6 2015 2017 heaks kiidetud
3 55,60 16 Osten Tor 2004 2006
! 55,00 16 Eesti Telekom ? ? heaks kiidetud
4 55,00 16 Pirita tee 26f 2002 2003
5 55,00 14 Fahle Maja 2004 2006
6 50,50 14 Delta Plaza 2007 2008
7  ??,?? 14 Lelle 22 2013 2015
!  ??,?? 14 Piima 8 2015 2017 heaks kiidetud
8 50,00 17 Sõpruse puiestee 222 ? 1991
9 50,00 17 Kalevipoja põik 10 ? 1989
10 50,00 17 Pinna 19 ? ?
11 50,00 17 Koorti 18 ? ?
12 47,00 17 Paldiski maantee 153 ? 1982
13 47,00 17 Paldiski maantee 149 ? 1982
14 47,00 17 Paldiski maantee 147 ? ?
15 47,00 17 Õismäe tee 173 ? 1981
16 47,00 17 Õismäe tee 134 ? 1980
17 47,00 17 Õismäe tee 112 ? 1980
18 47,00 17 Õismäe tee 90 ? 1979
19 47,00 17 Õismäe tee 68 ? 1978
20 47,00 17 Õismäe tee 48 ? 1979
21 47,00 17 Õismäe tee 10 ? 1979
22 47,00 17 Ehitajate tee 115 ? 1983
23 47,00 17 Ehitajate tee 113 ? 1984
24 47,00 17 Ehitajate tee 111 ? 1984
25 47,00 17 Sinimäe 11 ? 1991
26 47,00 17 Sinimäe 7 ? 1990
27 47,00 17 Sinimäe 5 ? 1988
28 47,00 17 Sinimäe 3 ? 1990
29 47,00 17 Ümera 60 ? 1987
30 47,00 17 Ümera 54 ? 1987
31 47,00 17 Kivila 3 ? 1985
32 47,00 17 Kivila 1 ? 1985
33 47,00 17 Virbi 7 ? 1985
34 47,00 17 Vikerlase 24 ? 1986
35 46,00 16 Tammsaare tee 139 ? 1981
+ 45,00 14 Pöörise 20 2013 2015 ehitamisel
+ 45,00 14 Pöörise 22 2014 2015 ehitamisel
! 45,00 14 Pöörise 18 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 16 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 14 2016 2017 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 12 2016 2017 heaks kiidetud
! 45,00 14 Pöörise 10 2016 2018 heaks kiidetud
+ 45,00 14 Paepargi 49 2014 2015 ehitamisel
! 45,00 14 Paepargi 47 2015 2016 heaks kiidetud
! 45,00 14 Paepargi 45 2016 2017 heaks kiidetud
36 45,00 15 Virbi 4 ? 1989
37 45,00 13 PERHi Mustamäe Korpus ? 1979 2011

Rajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Pirital Kloostrimetsas 1980. aastal Moskva Olümpiamängude Tallinna purjeregatiks valminud teletorn on kõrgeim hoone Eestis ‒ 314 meetrit. 338-meetrise absoluutkõrgusega ehk kõrgusega merepinnast jääb see küll alla Eesti ja terve Baltikumi kõrgeima mäe Suure Munamäe tipus asuvast vaatetornist Lõuna-Eestis Võrumaal, mille absoluutkõrgus on 348 meetrit. Teletorn võiks kõrguse poolest olla pilvelõhkuja, kuid hoone erisuse tõttu seda kõrghooneks ei liigitata. Teletornist sai 1. jaanuaril 2013 Maailma Suursuguste Tornide Föderatsiooni (WFGT) 40. liige.[2] Tallinna teletorn on ühtlasi Põhja-Euroopa kõrgeim külastajaile avatud hoone[3]. Kõrgeim platvorm, millele Eestis saab astuda, on Iru soojuselektrijaama korstna ots (kõrgus 202,4 meetrit maapinnast), kuigi üles saavad väikese liftiga vajaduse korral vaid töölised.

Rk K Nimi või teisel juhul aadress rajati valmis uuendus Kommentaar Ak
1 314,00 23 Teletorn 1975 1980 2012 338,0
2 204,10 Iru soojuselektrijaam 1976 1978 on rajatud 35 meetri laiusele betoonvundamendile
3 87,0? Kultuurikatel 1860 1948
4 60,0? Muuga sadama viljahoidla ? ?
5 44,00 Laululava tuletorn 1928 1958-1960
6  ??,?? Tuletõrjemuuseum 1936 1939
7 25,50 Tuletõrjemaja 1871 1872

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraamvaade Tallinnale merelt ehk Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal nii-öeldud "kilukarbi siluett" on üks paremini väljajoonistatud hoonetekogumeid Põhja- ja Baltimaades ning seega Läänemere regioonis. Eesti pealinnale lähimad ja suuremad linnakeskused asuvad Helsingis (83 km kaugusel) ja Riias (279 km), Peterburis (318 km) ja Stockholmis (379 km). Kõrgemad hoonetekogumid asuvad aga Varssavi (835 km) ning Moskva (868 km) suurlinnades. Lähim kohalik mainimisväärt linnakeskus paikneb Tartus 185 kilomeetri kaugusel. Sealt võib näitena välja tuua Tigutorni ja AHHAA ning Emajõe ja Tasku keskust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]