Torupilli

Allikas: Vikipeedia
Torupilli

Torupilli Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 0,51 [1] km²
Elanikke: 3912 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E
Torupilli asumi kaart

Torupilli on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Raua, Kadrioru, Sikupilli, Juhkentali ja Keldrimäe asumitega. Torupilli asumi pindala on 0,51km2.[1]

Torupilli asum sai oma nime 19. sajandi lõpus eksisteerinud kõrtsi järgi, mille reklaamsildil oli olnud torupillimängija. See kõrts asus praeguse Keldrimäe asumi territooriumil.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Torupilli kandis asusid 18. sajandi keskpaigas mere- ja maaväelaste juurviljapõllud. Praeguse Politseiaia koha peal asus kunagi köögiviljaaed, mis muudeti 1939. aastal pargiks. Torupilli asum oli pikka aega hoonestamata, esimesed majad kerkisid sinna piirkonda 18.-19. sajandil, kui kõrval asuvasse Raua asumisse tekkis vene asula.[2]

1807. aastal ehitati Laulupeo tänava äärde, praeguse Kadrioru Saksa Gümnaasiumi koha peale puidust palvemaja, kuhu kogunesid vanausulised. Selle palvela juurde kuulus ka vaestemaja ning kalmistu. 1865. aastaks oli vanausuliste arv Tallinnas tugevalt kahanenud (kokku 20 vanausulist) ning palvemaja müüdi maha. 1898. aastal see vanausuliste kalmistu suleti. Vanausulisi maeti edasipidi Aleksander Nevski kalmistule, alates 1936. aastast Liiva kalmistule.[2]

1842. aastal avati Tartu maantee 55 krundil Gustav Ehrenbuschi kümblusasutus ja vesiravila.[2]

Tartu maantee äärne tihedam asustus hakkas laienema 20. sajandil Kadrioru suunas. 1930. aastatel kasvasid Torupilli ja Kadrioru asumid rohkem kokku ning nende vaheliseks piiriks kujunes Gonsiori tänav. 1935. aastal rajati asumisse Elfriede Lenderi eragümnaasium, mille hoone oli funktsionalistlikus stiilis.[2]

Torupilli asumisse ehitati 1970. aastal hotell Kungla.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 3912
2016 3853
2015 3702
2014 3729
2013 3476
2012 3360
2011 3214

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80-100% vahele.[5]

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Torupilli asumis asuvad Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ning Torupilli raamatukogu.

Torupilli asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Gonsiori tänav sai oma nime raehärra Jacob Johann Gonsiori järgi, kes ostis piirkonda 1821. aastal suurema maavalduse. Laulupeo tänav sai sellise nime seetõttu, et 1910. aastal toimus selle lähedal platsil VII üldlaulupidu. Pärast laulupidu said mitmed asumi tänavad selle sündmusega seotud isikute nime, nagu Jakob Pärna tänav, Konstatin Türnpu tänav jm.[2] Asumis on lisaks veel Carl Robert Jackobsoni tänav, Johannes Kappeli tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav, Friedrich Kuhlbarsi tänav, Juhan Kunderi tänav, Juohan Kunderi põik, Laagna tee, Lubja tänav, Ado Reinvaldi tänav, Vesivärava tänav ning Jüri Vilmsi tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38