Toompea Väike linnus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007
Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011

Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.

Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased neid kaitseehitisi edasi. See oli läbi Toompea kagunurgas asunud eeskaitseala (cingele) ühenduses Toompea Suure linnusega (castrum maius). Seega jagunes lavasaar kolme ossa. Jüriöö ülestõusu sündmuste tagajärjel 14. sajandi keskel läks linnuste haldus tagasi Saksa ordule.

Ordu rekonstrueeris Väikese linnuse aastatel 13501360 trapetsikujulise põhiplaaniga keskse konvendihoonega linnuseks. Ida- ja lõunakülg kindlustati parhammüüriga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud vallikraaviga. Ettekujutuse võib saada osaliselt säilinud Kuressaare piiskopilinnuse järgi. Konvendihoone kagunurgal kõrgus Püssirohutorn, linnuse välisnurkades seisid Stür den Kerli, Pilstickeri, Landskrone ja Pika Hermanni (1371) kaitsetorn. Linnust kaitses hiljem vallivärav ja Roosikrantsi suurtükitorn.

Väikest linnus täiendas Toompea eeslinnus, mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinda järgides kuni Lühikese jala väravani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.

1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis Riigisaalihoone, mis lammutati 1780. aastate II poolel seoses linnusesse kubermanguvalitsuse uute hoonete ehitamisega.

18. sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng. 18. sajandi lõpul tasandati Väikese linnuse idapoolne vallikraav, lammutati kagupoolne välismüür ja ehitati selle asemele ehitusmeister Johann Schultzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse kagukülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Kubermanguvalitsuse hoone lõunatiib ehitati linnuse lõunamüüri sisekülge, seal kaitsemüüri ei lammutatud.

Keskaegsest linnusest on säilinud tänapäevani lääneküljel esindustorn Pikk Hermann edelanurgal, Pilstickeri torn loodenurgal ning osaliselt hoonetega ümbritsetud Landskrone torn kirdenurgal.

Konvendihoones tegutsenud Eestimaa kubermanguvangla puuosa põles 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 19201922. aastatel rajati selle kohale ekspressionistlik Riigikogu hoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele.

Lõunapoolne ringmüür ja kubermangulossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone viimased jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]