Sibulaküla

Allikas: Vikipeedia
Sibulaküla

Sibulaküla Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 0,13 [1] km²
Elanikke: 2310 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E
Sibulaküla asumi kaart

Sibulaküla on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Südalinna, Maakri, Keldrimäe, Veerenni ja Tatari asumiga. Sibulaküla on üks Tallinna väiksemaid asumeid, selle pindala on kõigest 0,13 km2.[1]

Sibulaküla asumi nime päritolu kohta on teada kaks võimalikku varianti. Esimene variant seostab nime Tallinna Kaasani kiriku kuplitega, teine kohalike elanike väikeste põldudega, kus muuhulgas kasvatati rohkelt sibulaid.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1699. aastal koostatud atlasest on näha, et Sibulaküla piirkond oli kruntideks jagatud juba enne Põhjasõda. Tolleaegne tänavavõrgustik on säilinud tänapäevalgi, välja arvatud Rävala puiestee piirkond, mis purustati täielikult 1944. aasta märtsipommitamise käigus.[2]

Praegune Liivalaia tänav märkis 19. sajandil linna tihedama asustusega ala piiri. Hoonestamine sellest tänavast lõuna poole sai alguse Sibulaküla suunast, mis tähendas, et asumi piirid ulatusid varem ka teisele poole Liivalaia tänavat.[2] Minevikus on asumi territoorium ulatunud ka teisele poole A. Lauteri tänavat ja Kentmanni tänavat. Sibulaküla asumi tänapäevased piirid määrati ära 1993. aastal.[3]

Asumi tänavad on eri aegadel kandnud erinevaid nimesid. Kentmanni tänav on arvatavasti saanud nime Kentmanni ja Sakala tänava nurgal asunud vaestekooli juhataja Wilhelm Gottfried Kentmanni järgi. See tänavanimi oli kasutusel juba 1885. aastal. Varem on Kentmanni tänav kandnud ka Hospidali tänava nime, sest see tänav viis Priihospidali juurde.[2] Hiljem on tänav kandnud lühikest aega ka Konstatin Pätsi, Hermann Göringi ja Jaan Kreuksi nime.[3]

Kaupmehe tänav on arvatavasti saanud nime nende vene kaupmeeste järgi, kes elasid sellel tänaval 19. sajandil. Kauka tänava nimi on mõjutatud Kaupmehe tänava omast.[2] Kaupmehe tänav kandis aastatel 1959–1990 Hans Pöögelmanni nime.[3]

Tsaariajal kandis Lembitu tänav Balesna tänava ja ka Suur-Balesna tänava nime. See tänav oli nimetatud mereväe erukaptenleitnandi Nikolai Pantelejevitš Baleasnoi järgi, kellel oli seal olnud elumaja. Vambola tänavat kutsuti tollel ajal Väike-Balesna tänavaks.[3]

Asumis asus varem Õuna tänav, mis jäi praeguse Austria suursaatkonna asukohale. See tänav hävis täielikult 1944. aasta märtsipommitamise käigus ning kustutati tänavate nimekirjast.[2]

Aastate jooksul on Sibulaküla asumis tegutsenud mitmesuguseid organisatsioone. 1920. aastatel tegutsesid seal Sionistide Tööorganisatsioon Hitachdut ning Tallinna Vene Kaunite Kunstide Harrastajate Selts Gusli. Asumis on tegutsenud ka Eesti Antroposoofiline Selts ja OÜ Raadio-Ringhääling.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 2310
2016 2215
2015 2174
2014 2120
2013 2045
2012 2021
2011 2031

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased aga 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79% .[6]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Sibulaküla asumis asuvad Välisministeerium, Teadlaste maja ja Olümpia hotell. Asumi keskne haljasala on Lembitu park.

Sibulaküla asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Sibulakülas asuvad Kauka tänav, Kaupmehe tänav, Kentmanni tänav, A. Lauteri tänav, Lembitu tänav, Liivalaia tänav ja Vambola tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Jaan Juske. "Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sibulaküla tee agulist stalinistliku arhitektuuri mälestusmärgiks". Delfi, 07.01.2017. Kasutatud 02.08.2017.
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]