Maakri

Allikas: Vikipeedia
Maakri
Maakri Tallinna ja Kesklinna raamis
Pindala 0,13[1] km²
Elanikke 1082 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 26′ N, 24° 46′ E
Maakri ärikeskus

Maakri on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Keldrimäe, Sibulaküla ja Südalinna asumiga. Maakri asum on üks väiksemaid asumeid Tallinnas, selle pindala on kõigest 0,13 km2.[1]

Jaani seegi kirik

Maakri asum ja tänav on saanud nime perekond Mackeri järgi, kellele kuulus Maakri 23 krundil asunud värvimistöökoda, mis tegutseb praegugi.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse Maakri asumi territooriumil, Tartu maantee alguses asus Jaani seek ehk pidalitõbiste vendade maja. Seek rajati arvatavasti 1230. aastate teisel poolel ning selle juurde kuulus vesiveski, mida hiljem kutsuti Jaaniveskiks. Nii vesiveski kui ka seek põletati Liivi sõja Tallinna piiramise ajal maha, kuid pärast sõda need taastati. Jaaniveskit kasutati viljaveskina veel 1886. aastalgi, kuid pärast seda müüdi see ja Tiigiveski Eduard Johansonile, kes rajas sinna piirkonda Tallinna Paberivabriku (Maakri, Paberi ja Tornimäe tänava vaheline maa-ala). Paberivabrik lõpetas tegevuse Nõukogude aja lõpus ning selle krunt müüdi aktsiaseltsile Stockmann.[2]

Maakri asumi Tornimäe piirkonnas Tartu maanteel nr. 18 asetsenud ning juba 13. sajandil mainitud endise Jaani seegi üht eraldatud osa, mis ulatus praeguse Tornimäe tänavani, nimetati Tornimäeks (Tornemeggi). 19. sajandi algusest peale kuni 1911. aastani asus seal linna kohtulik lahkamiskamber (Obductions-Haus)[3].

Tartu maantee alguses asus tuntud Kolme Korstna võõrastemaja, mille kohta vanimad kirjalikud andmed pärinevad 1786. aastast. See trahter lõpetas tegevuse 1926. aastal ning hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus.[2]

19. sajandi lõpu poole asus Tallinna elama rohkesti juute. Maakri tänava algusse ehitati aastatel 1882–1883 Tallinna esimene suurem sünagoog. See paekivist pühakoda hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, hoone varemed lammutati aastatel 1946–1947.[2]

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rajati Maakri piirkonda palju kauplusi, võõrastemaju jm, samuti tööstushooneid. Theodor Grünwald ostis 1877. aastal Maakri tänaval asuva krundi ning rajas sinna kahekorruselise tööstushoone. 1912. aastal sai alguse Grünwaldi nahavabriku rekonstrueerimine ning 1921. aastal muudeti ettevõte aktsiaseltsiks Union. Union ühendati 1940. aastal jalatsivabrikuga Globus, 1950. aastal sai kombinaat nimeks Kommunaar. Ettevõte lõpetas tegevuse 1998. aastal.[2]

Uuemal ajal on piirkonda ehitatud mitu kõrghoonet. 1999. aastal valmis neist esimene – SEB panga 24-korruseline peahoone.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik

rahvaarv[1][4][5]

2017 1082
2016 1042
2015 1020
2014 979
2013 939
2012 940
2011 936

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 10–19%.[6]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Maakri asumis asuvad Jaani seegi kirik ja Jaani seegi paviljon. Asumi territooriumile jäävad Stockmanni Kaubamaja ning Swissôtel Tallinn, Radisson Blu Sky Hotel ja teised linna silmapaistvamad kõrghooned.

Kõrghooned[muuda | muuda lähteteksti]

Poolkõrghooned[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Maakris asuvad Estonian Business School ja EBS Gümnaasium. Asumi territooriumile jääb Galerii 008.

Maakri asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Maakri tänav

Maakris asuvad Kivisilla tänav, Kuke tänav, Ants Lauteri tänav, Lennuki tänav, Liivalaia tänav, Maakri tänav, Pääsukese tänav, Tartu maantee, Tornimäe tänav ja Väike-Pääsukese tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Kultuur ja Elu, 1964 nr 7, lk 406
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153.
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155.
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]