Maakri

Allikas: Vikipeedia
Maakri

Maakri Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 0,13 [1] km²
Elanikke: 1082 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E
Maakri asumi kaart

Maakri on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kompassi, Keldrimäe, Sibulaküla ja Südalinna asumitega. Maakri asum on üks väiksemaid asumeid Tallinnas, selle pindala on kõigest 0,13km2.[1]

Jaani seegi kirik

Maakri asum ja tänav on saanud oma nime perekond Mackeri järgi, kellele kuulus Maakri 23 krundil asunud värvimistöökoda, mis tegutseb praegugi.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse Maakri asumi territooriumil, Tartu maantee alguses asus Jaani seek ehk pidalitõbiste vendade maja. Seek rajati arvatavasti 1230. aastate teisel poolel ning sinna juurde kuulus vesiveski, mida hiljem kutsuti Jaaniveskiks. Nii vesiveski kui ka seek põletati Liivi sõja ajal maha, kuid pärast sõda need taastati. Jaaniveski toimis viljaveskina veel 1886. aastalgi, kuid pärast seda müüdi see veski ja lisaks Tiigiveski Eduard Johansonile, kes rajas sinna piirkonda paberivabriku (Maakri, Paberi ja Tornimäe tänavate vaheline maa-ala). Paberivabrik lõpetas tegevuse nõukogude aja lõpus ning selle krunt müüdi aktsiaselts Stockmannile.[2]

Tartu maantee alguses asus tuntud Kolme Korstna võõrastemaja, mille kohta vanimad kirjalikud andmed pärinevad 1786. aastast. See trahter lõpetas tegevuse 1926. aastal ning hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus.[2]

19. sajandi lõpu poole asus Tallinnasse elama rohkesti juute. Maakri tänava algusesse ehitati aastatel 1882-1883 Tallinna esimene suurem sünagoog. See paekivist pühakoda hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus, hoone varemed lammutati aastatel 1946-1947.[2]

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rajati Maakri piirkonda palju kauplusi, võõrastemaju jm, samuti tööstusi. Theodor Grünwald omandas 1877. aastal krundi Maakri tänaval ning rajas sinna 2-korruselise tööstushoone. 1912. aastal sai alguse Grünwaldi nahavabriku rekonstrueerimine ning 1921. aastal muudeti ettevõte aktsiaselts Unioniks. Union ühendati 1940. aastal jalatsivabrikuga Globus, 1950. aastal sai kombinaat nimeks Kommunaar. Ettevõte lõpetas tegevuse 1998. aastal.[2]

Uuemal ajal on piirkonda ehitatud mitu kõrghoonet. 1999. aastal valmis neist esimene, milleks oli SEB panga 24-korruseline peahoone.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 1082
2016 1042
2015 1020
2014 979
2013 939
2012 940
2011 936

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12-17%, üle 68aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50-79% vahele.[5]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Maakri asumis asub Jaani seegi kirik ja Jaani seegi paviljon. Asumi territooriumile jäävad Stockmanni Kaubamaja, Radisson Blu Sky Hotel ning Swissôtel Tallinn.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Maakris asuvad Estonian Business School ja EBS Gümaansium. Asumi territooriumile jääb Galerii 008.

Maakri asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Maakris asuvad Kivisilla tänav, Kuke tänav, Ants Lauteri tänav, Lennuki tänav, Liivalaia tänav, Maakri tänav, Pääsukese tänav, Tartu maantee, Tornimäe tänav ning Väike-Pääsukese tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38