Tartu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu linn)
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti Tartu (täpsustus), Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).

Tartu

eesti Tartu
lõunaeesti Tarto

Tartu vapp
Tartu vapp
Tartu lipp
Tartu lipp

Pindala: 39 km²
Elanikke: 98 449 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0795
Koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E58.3826.7225koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E
Tartu asukoht
Tartu sügisel. Vaade Toomemäelt raekojale.
Tartu kesklinn ja Emajõgi.

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.

Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.[2]

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E58.38027777777826.7225.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Tarbatum, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Nimetust "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandi 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes ürikutes ja kroonikates.[3]

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puitelamu Oa tn 1
Peetri kirik

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole.

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Tartu ilme kujundab suuresti Emajõgi, mis jagab linna kaheks. Jõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu Supilinn, allavoolu Karlova ja Ropka tööstusrajoon, üles ürgoru nõlvadele Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Vasakkaldal on jõe ääres Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Mõningal määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad sillad. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild (jalakäijatele), Võidu sild, Turusild (jalakäijatele) ja Sõpruse sild. 2015. aastaks lisandub Ihaste sild, mis ühendab Annelinna ja Ropka linnaosad.

Jõe paremkallas (Supilinn, Veeriku, Karlova jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on peale Emajõe teisigi veekogusid: Raadi järv, Jaamamõisa oja ning Meltsi tiik (nüüd kadunud), Vanemuise tiik, Tamme Gümnaasiumi tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, botaanikaaia tiik jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike Ihastes.

Haljasalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu kalmistud
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu parkide loend

Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas Teise maailmasõja järgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea Roman Muguri suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see Keskparki, Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu kliima

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus.

Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna". Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri.

Tartu vaade aastal 1553.

Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 15581582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nimetust Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (Юрьев-Ливонский), seejärel 15831625 Poolale vaheajaga 16011603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust ülikoolAcademia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval Academia Gustavo-Carolina nime all.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik.

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis Jurjew).[4] Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid Taaralinn, Embach-Athen, Embachstadt, Musenstadt am Embach-Ufer.

Tartu raekoda ja Raekoja plats 19. sajandi piltpostkaardil.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutsesid ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ning Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960. aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960. aastal valmis Kaarsild ja 1980. aastal Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, rajati ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suure sõjaväelennuvälja tõttu oli Tartu kinnine linn: välismaalasi Tartusse ei lubatud.

Kivisild 1913. aasta paiku

Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

1980. aastate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse Riigikohus ja 2002. aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu on tudengite linn. Tudengite kevadpäevad 2009. aastal.

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänaseni. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% olid eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku[5]. 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku[6]. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku, neist 44 274 naised ja 53 326 mehed. Eestlasi oli 79 700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 454 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0-6 aastat, 11 884 vanuses 7-18 aastat, 59 353 vanuses 19-64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.[7] Linna asustustihedus oli 2511 in/km2.[8]

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu elanike arv 1990–2009.
1825 1833 1840 1847 1856 1863 1867 1881 1897
8450[9] 10020[10] 12203[11] 12185[12] 12914[13] 14386 21014[14] 29974[15] 42308[16]
1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011
50342[15] 58876[17] 60281[18] 74263[19] 90459[20] 104518[21] 113977[22] 98695[22] 97600

Rahvastik rahvuse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvus 1867[23] 1881[24] 1897[25] 1922[24] 1934[26]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 21014 100 29974 100 42308 100 50342 100 58876 100
eestlased 9720 46,3 16526 55,4 29039 68,6 42459 84,5 51559 87,6
sakslased 8907 42,4 10486 35,2 7020 16,6 3210 6,4 2706 4,6
venelased 1866 8,9 1818 6,1 3689 8,7 2570 5,1 2640 4,5
muud 521 2,5 1144 3,8 2560 6,1 2103 4,2 1971 3,3
Rahvus 1970[27] 1979[28] 1989[29][30] 2000 2010[31]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 90459 100 104381 100 113420 100 101169 100 97600 100
eestlased 68129 75,3 77597 74,3 82031 72,3 80397 79,5 79700 81,7
venelased 18009 19,9 21530 20,6 24604 21,7 16245 16,1 14340 14,7
ukrainlased 1277 1,4 1685 1,6 2639 2,3 1239 1,2 891 0,9
soomlased 1220 1,4 1271 1,2 1275 1,1 1073 1,1 706 0,7
valgevenelased 551 0,6 749 0,7 1088 1,0 490 0,5 355 0,4
muud 1273 1,4 1549 1,5 1783 1,6 1725 1,7 1608 1,6

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud Reformierakond, kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.

Linnapead[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu linnapea

Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimehed, kes praktikas aga olid mitte sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid linna parteikomiteele. Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 Ants Veetõusme.

Taasiseseisvumise järgsed Tartu linnapead[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosasid (erinevalt Tallinnast). Vanima asustusega on kesklinn, Ülejõe ja Supilinn. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.

Linnaosa Pindala (ha) Elanike arv 2001 Elanike arv 2006 Elanike arv 2012
Annelinn 541 30000 28200 27480
Ihaste 424 1000 1800 2322
Jaamamõisa 149 3000 3000 3202
Karlova 230 9500 9000 9073
Kesklinn 180 7500 6700 6575
Maarjamõisa 113 800 500 377
Raadi-Kruusamäe 283 5000 4800 4626
Ropka 146 5500 5300 5120
Ropka tööstusrajoon 354 2700 2700 2511
Ränilinn 122 2500 1800 1732
Supilinn 48 2100 1800 1790
Tammelinn 311 8000 8100 8195
Tähtvere 250 4500 3500 3023
Vaksali 75 2900 3100 3206
Variku 77 2000 1900 1840
Veeriku 281 5500 5300 5561
Ülejõe 302 8200 7700 7876
Elukoht linna täpsusega 2900 4013

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasteaiad ja -sõimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kesklinna lastekeskus
  • Annike
  • Helika
  • Hellik
  • Kannike
  • Karoliine
  • Kelluke
  • Kivike
  • Klaabu
  • Krõll
  • Lotte
  • Meelespea
  • Midrimaa
  • Mõmmik
  • Nukitsamees
  • Piilupesa
  • Ploomike
  • Poku
  • Päkapikk
  • Pääsupesa
  • Ristikhein
  • Rukkilill
  • Sass
  • Sipsik
  • Sirel
  • Triinu ja Taavi
  • Tõruke
  • Tähtvere
  • Mesipuu
  • Maarjamõisa lasteaed
  • Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

Põhi- ja keskkoolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu koolid

Erakoolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kutsekoolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgkoolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

A. Le Coq on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid.

Tähtis majandusharu on tööstus. Enam kui 20 töötajaga Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim toiduaine- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on A. Le Coq (jookide müük 76 miljonit eurot), veski Tartu Mill, konservitehas Salvest ning endine Pere leivatehas.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas Hanza Mechanics müügituluga 49 miljonit eurot.

Puidutööstuse osa toodangust on ca 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on trükitööstusel.

Suuremad ettevõtted on Kodumaja tehased ning trükikoda Kroonpress.

Ettevõtlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raekoja plats

2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: OÜ Playtech (487 töötajat), Kodumaja AS (459), AS HANZA Mechanics Tartu (420), MAXIMA Eesti OÜ (335), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (311), AS G4S Lõuna-Eesti (310), AS A. Le Coq (304), Rimi Eesti Food AS (286), AS Palmako (279) ja AS Kroonpress (262). 2012. aasta lõpuga võrreldes olid neist töötajate arvu kasvatanud vaid kolm: Playtech 17, A. Le Coq 1 ja Palmako 9 võrra; kõigi teiste töötajate arv oli langenud, enim TTK-l (-95).[32]

Hotellid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

Kaubanduskeskused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu avaturg

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu tervishoiukorraldus
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu sotsiaalhoolekanne

Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle allasutused. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki, 5 veterinaarapteeki, umbes 35 perearstikeskust (firma või füüsilisest isikust ettevõtjana), umbes 40 hambaarsti või hambaravikliinikut, koolitervishoidu, terviseedendust jpm.

Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ning toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö (päevakeskused, varjupaigad, hoolde-, turva- ja lastekodud).

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, mitmed koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma kammerkoor ja koolist on välja kasvanud üliõpilasteater. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka Oskar Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu koos filiaalidega.

Teatrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu teatrid

Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud Vanemuine, mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett).

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Laulukoorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu muusikaelu

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu muuseumite loend

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ning Tartu Ülikooli muuseume. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu Ülikooli botaanikaaed ning AHHAA Teaduskeskus.

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordimuuseum on riiklik muuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumitest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, Laulupeomuuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja KGB kongide muuseum. Eramuuseumitest teatakse ehk enim Tartu Õlletehase muuseumi.

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes: Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises Tartu toomkirikus ja Tartu tähetornis Toomemäel, linnamuuseum Pistohlkorsi majas Ülejõel, kunstimuuseum Barclay de Tolly majas raeplatsil, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avatakse siiski Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mille ettevalmistustööd ja ehitus on käinud juba aastaid.

Kinod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Vanim neist on Nõukogude ajal ehitatud Ekraan Riiamäel, suurim Tasku kaubanduskeskuses tegutsev Cinamon. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab Tartu Elektriteater.

Traditsioonilised kultuuriüritused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Hansapäevad 2007. aastal.

Skulptuurid linnaruumis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu skulptuurid

Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil, Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel, Jaan Tõnissoni monument Tõnissoni platsil, Hugo Treffneri monument Ülejõe pargis, Eduard Tubina monument Vanemuise teatri uue maja ees ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoja kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur Suudlevad tudengid Raekoja platsil. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat Mare Mikofi skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks ja sama autori Maanaisi Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ees Raekoja platsil.

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (nüüdse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone) ette püstitatud Lenini mälestussammas. Esimene, istuva Lenini kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite Garibaldi Pommeri, Ferdi Sannamehe ja August Vommi seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,[33] mil Kaitseliidu aktivistid eesotsas Harri Hennuga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju Kassitoomel, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning Raadi mõisa parki rajatud mälestusmärk Nõukogude "vabastajatele".

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur
Tartu Ülikooli peahoone on üks linna tuntumaid hooneid.

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – Tartu Jaani kirik, mis on terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust – on säilinud suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

Vanematest ehitistest on Tartus imekombel säilinud vähesed, unikaalsed on umbes 13.–14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri (müürseppmeister) Johann Heinrich Bartholomäus Walter kavandi kohaselt Tartu raekoda, mis on säilinud tänaseni, ja Tartu kivisild, mis hävis Teises maailmasõjas.

Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 18031809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast Teises maailmasõjas taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn, Karlova ja Ülejõe. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitrajoone tänapäeval miljööväärtuslikena. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli Jäääär kunagise laulu järgi hüüdnime "väike puust linn". Agulitest kaugemal, Tähtveres ja Tammelinnas, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Funktsionalistliku arhitektuuri näidetena on huvipakkuvad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto loodud Villa Tammekann ning 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt Voldemar Tippel).

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse mitmeid hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks mikrorajooni. Nii Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude korra aegne linnaarhitekt Arnold Matteus säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida linnas kohti tulevase parema arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid Ropka tööstusrajooni.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet ning Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut.

Liiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu liiklus, Tartu ühistranspordiliinid

Valdav osa Tartu liiklusest on autoliiklus, seda kasutatakse nii inimeste transpordil kui ka kaubaveoks. Rööbastranspordi tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse rongiliiklusega. Trammi- ja trolliliiklus Tartus puudub.

Oluline transpordisõlm on Tartu bussijaam. Linnasiseses ühistranspordis oli 2012. aasta juuli alguse seisuga 25 bussiliini kogupikkusega 491 kilomeetrit, millel sõitis igapäevaselt 51 bussi. 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE.[34]

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336 km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491 km) ja 276 bussipeatust[35]

Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka Aardla raudteepeatus ja Kirsi raudteepeatus. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka sadamaraudtee, mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel; tänapäeval on sadamaraudtee demonteeritud.

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat Tartu sadamat kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on Pegasus, Vanemuine ja Jõmmu), arvukate mootorpaatide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja -slippi. Ehitusel on teine sadam Rebase tänavale. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel mootorpaate.

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu põhjaosa kaitsealad.
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu looduskaitse

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud säästva arengu põhimõtteid kajastavas ning Tartu edumeelse arendamise ja sihikindla väljaarendamise püüdlusi kirjeldavas dokumendis – Tartu Agenda 21[36]. Dokumendis on toodud Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektidena on toodud nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi.

Tartus on eri aegadel kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi[37]. Aja jooksul on mõned neist hävinud.

Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26[38].

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

Kavandamisel on suur Ropka-Ihaste looduskaitseala.[39]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talisuplus Tartus.

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikool/Rock, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka.

Tartus tegutseb Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans.

Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus ja siseruumidega Tamme staadion.

Jooksuvõistlustest on linnas peetud Tartu Sügisjookse, mille järeltulija on Tartu Linnamaraton. Rattavõistlustest toimub Tartu rattamaraton. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – Tartu maraton – kannab küll Tartu nime, aga selle distants ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

[40][41]

Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka Leninakaniga Armeenias (nüüdne Gjumri)[42]. 2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi[43].

Tartu partnerlinnad on Aigina (Kreeka), Peterburi (Venemaa), Siena (Itaalia), Ningbo (Hiina Rahvavabariik) ja Gaziantep (Türgi)[44][45].

2013. aastal olid Tartus esindatud üheksa riigi konsulaaresindused: Costa Rica, Leedu, Moldova, Peruu, Rootsi, Soome, Tšiili, Ungari ja Venemaa.[46]

Toomkiriku varemed
Raudteetööliste elamu Vaksali tn 4

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Tartule talvel 2010.jpg

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927
  • Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: Eesti Raamat, 1987
  • Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001
  • Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004
  • "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005
  • Johannes Risingh "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009
  • Mart Siilivask & Tõnis Kimmel "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2009
  • Johannes Lott "Tartu-Veszprém = Тарту - Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: Perioodika, 1975

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet
  2. Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus Riigi Teatajas
  3. Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934 , lk 22.
  4. Sakala, 2006. Kohanimede teema sisustas päeva.
  5. Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas Tartu linna kodulehe esilehel.
  6. http://www.stat.ee/ppe-46953
  7. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
  8. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  9. Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.
  10. Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.
  11. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.
  12. Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.
  13. Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.
  14. Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair
  15. 15,0 15,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  16. Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)
  17. Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.
  18. Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.
  19. Перепись населения СССР 1959 года
  20. Перепись населения СССР 1970 года
  21. Перепись населения СССР 1979 года
  22. 22,0 22,1 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis
  23. Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden
  24. 24,0 24,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.
  25. Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.
  26. Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.
  27. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.
  28. Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.
  29. 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus
  30. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  31. Päring Statistikaameti andmebaasist
  32. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"
  33. "Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21
  34. "Tartu linna ühistransport" tartu.ee
  35. "Tartu arvudes 2012"
  36. "Tartu Agenda 21"
  37. Ü.Kukk, I.Alakivi "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid" (maht ca 12 MB)
  38. Ü. Kukk, I. Alakivi "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas" (maht ca 18 MB)
  39. "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva" Tartu Postimees, 14.03.2014
  40. Tartu sõpruslinnad Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
  41. Sõpruslinnad/Twin Cities Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)
  42. Külli-Riin Tigasson "Armeenia. 22 aastat pärast maavärinat" EPL, 22. november 2010
  43. "Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad 2012"
  44. Tartu partnerlinnad Tartu kodulehel (vaadatud 26. juunil 2014)
  45. "PILTUUDIS: Tartu ja Gaziantep allkirjastasid koostöödeklaratsiooni" Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 03.02.2014 (vaadatud 26. juunil 2014)
  46. Välisriikide esindused Tartus Tartu kodulehel (vaadatud 10.10.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: