Kärdla
| Kärdla |
|
|
 Kärdla vapp |
 Kärdla lipp |
|
|
| Pindala: 4,50 km² |
| Elanikke: 3308(01.01.2011)[1] |
|
|
| Koordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ Ekoordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ E |
 |
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on Hiiu maakonna halduskeskus ja ainus linn. Läbi linna voolab Nuutri jõgi.
Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui "Võsaoru".
Hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse Kärdla rahvast kohvilähkriteks. "Kärdla alevi mehi on hüütud kohvilähkriks, kuna nad vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud," põhjendab seda Emmaste kihelkonnast 1971. aastal kogutud teade.[2]
Aastal 2011 valiti telekanali TV3 saates Kärdla Eesti laulupealinnaks.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Umbes 450 miljonit aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis 4 kilomeetrise läbimõõduga ja 400–500m sügavune meteoriidikraater. Kraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav.
Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna läbivad Nuutri jõgi (Kärdla jõgi), Kammioja, Liivaoja. Linna lääneosas on arteesia allikaid. Oma olemuselt on Kärdla parklinn: on palju kõrghaljastust, hooned on valdavalt väiksed, on palju aedu.
Rahvastik [muuda]
| 1897 | 1922 | 1934 | 1939 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2010 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1718 | 1580 | 1454 | 1524 | 2688 | 2969 | 3426 | 4126 | 3672 | 3634 |
2010. aasta 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Kärdla rändega rahvaarv 3381 ja rändeta rahvaarv 3634.[3]
Rahvuslik koosseis (2000): 97,64 % eestlased, 1,4 % venelased.
Ajalugu [muuda]
Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud kalevivabriku tõttu. Aastast 1847 kuni 1890. aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla. Kirik valmis aastal 1863. Aastal 1920 sai Kärdla aleviks. Kolmanda astme linnaks sai Kärdla 1. mail 1938. Aastal 1946 sai Kärdla maakonnalinnaks, aastal 1950 rajoonikeskuseks. Aastast 1990 on Kärdla taas maakonnalinn.
Transport [muuda]
Linna läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee. Kärdla lennujaam asub linnast umbes 4 km ida pool.
Vaata ka [muuda]
- Kärdla Nukuteater
- Kärdla tänavate loend
- Kärdla Ühisgümnaasium
- Hiiu-Kärdla kalevivabrik
- Kärdla linnavolinike loend 1939
Viited [muuda]
- ↑ Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
- ↑ Mari-Ann Remmel. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. Mäetagused 2003, nr 21, lk 141−192.
- ↑ Statistikaameti koduleht
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kärdla |
Pilte [muuda]
-
Linnapargis asuv Kärdla kirik
-
Kärdla tüüpiline tänav. Rookopli 6 (sinine), 4 (pruun) ja 2 (kollane), taga Sadama 11.
-
Kärdla paadisadam
-
Kärdla Keskväljak. Vaade läänest
-
Pikk Maja, endiselt üks kalevivabriku hoonetest, tänapäeval Hiiumaa Muuseum
-
Endise kalevivabriku mälestusmärk Vabrikuväljakul
-
Kärdla bussijaam
-
"Kivi Jüri", mälestis Teises maailmasõjas hukkunile
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Emmaste vald - Kõrgessaare vald - Käina vald - Kärdla linn - Pühalepa vald
