Tartu Mänguasjamuuseum

Allikas: Vikipeedia
Spielzeugmuseum tartu.jpg
Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011.
Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011.

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.

Muuseum asus algul Toomemäe nõlval eramaja (nn Grenzsteini maja) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressiga Lai 1.

2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu tänav 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud nukufilmide tegelasi ja rekvisiite ning joonisfilmide kavandeid. Hoone teisel korrusel korraldatakse mänguasja- ja nukuteemalisi ajutisi näitusi.

2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumi teatrimaja Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja teatrinukkude muuseum, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini Tartu Linnamuuseumis üleval olnud näitus „Mängime koos“. Näituse panid kokku Meeri Säre, Tiia Toomet ja Mare Hunt, kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal.

Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama Tartu Linnamuuseumi filiaalina ning selleks saadi ka Tartu Linnavalitsuselt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojateks olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.

2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt Nukufilm kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis (Ülikooli tänav 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.

30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu tn 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.

Maskott[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on karu Lillekäpp. Triibulise rahvariideseelikuga mängukaru õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes Postimees välja konkurss. Selle võitis 5-aastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest.

Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel paberitel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses „Öö mänguasjamuuseumis“.

Ekspositsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on erinevates ruumides eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, lauamängud ja kaardid; nukumajad, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; Nõukogudeaegsed mänguasjad, õuemänguasjad, Vladimir Sapožnini mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja mudelraudtee; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näituseid.

Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud keskaegsest elamust koos sealsete leidudega.

Kõigis ekspositsiooniruumides on püütud külastajatele pakkuda interaktiivsust: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm.

Muuseumipedagoogika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii mänguasjamuuseumis kui teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.

Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjadega ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas viiakse läbi ka muuseumiprogramme ja laste sünnipäevi.

Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele erinevaid teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning viiakse läbi temaatilisi sünnipäevapidusid.

Üritused ja etendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Mänguasjamuuseum korraldab mitmesuguseid perepäevi ja lasteüritusi koolivaheaegadel, jõuluajal, seoses oma näituste ja muude sündmustega. Iga aasta mai viimasel nädalavahetusel peetakse muuseumi sünnipäeva, mil muuseum on linnarahvale avatud tasuta, toimuvad mängud ja võistlused ning pakutakse torti. Traditsiooniliselt on Tartu Mänguasjamuuseum osalenud ka Tartu Hansapäevadel, pakkudes meisterdamist ja tegevust Hansamängude Õuel.

Alates 2010. aastast toimuvad Teatri Kodus regulaarselt lastele ja peredele suunatud teatrietendused, mis on lavastatud Teatri Kodu jaoks või külla kutsutud teistest Eesti etendusasutustest. Samuti korraldatakse seal kontserte, filmiõhtuid, seminare jm muuseumi temaatikaga sobivaid üritusi.

Kogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa esemeid tuleb Tartu Mänguasjamuuseumi kogudesse annetustena.

Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks.

Esemekogu põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt.). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakollektsioone (Vladimir Sapožnini üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jt.). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on erinevat tüüpi teatrinukud maailma eri paikadest.

Pildikogus on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.

Kunstikogus on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste poolt tehtud akvarelle, joonistusi jms.

Teaduslikus arhiivkogus on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid.

Tartu Mänguasjamuuseumi juures on ka temaatiline käsiraamatukogu.

Seisuga 31. detsember 2010 on Tartu Mänguasjamuuseumi kogudes 20 786 inventeeritud museaali.

Hooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu tn 2, Lutsu tn 4 ja Lutsu tn 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu tn 8 õuel. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.

Lutsu tn 8[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lutsu tn 8

Mänguasjamuuseumi maja Lutsu tn 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puuehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii hilisbaroki kui klassitsismi stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud mantelkorsten, rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja puitkarniis. Majas on olnud kaks anfilaadi, mis on ka praegu kohati jälgitavad.

19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja klassitsistliku esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.

19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitused, mis on tänaseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolel.

1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003.

Õuemaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu tänav 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka tänaseni hästi säilinud võlvitud kelder.

Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad ning ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas Euroopa Liit.

Lutsu tn 2[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, kerishüpokaustahi ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president Lars von Fleming, ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud kui „Presidendi Maja“. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada Põhjasõjas (1700–1721).

1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puuehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele Baltikumis ja Venemaal, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]