Sindi
|
Sindi |
|
Sindi lipp
Sindi vapp
Pindala: 5,01 km² Elanikke: 3979 (1.01.2010)
|
Sindi on linn Pärnu maakonnas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust.
Sisukord |
Nimi [muuda]
Sindi on oma nime saanud siinse mõisa kunagise omaniku Pärnu linnanõuniku Carl Zindti järgi (1603, Zintenhof). Mõis asus Pärnu jõe kaldal praeguse Politseikooli (endise erikutsekooli) asukohas. Hiljem päris sama nime veidi kaugemal asuv linn.
Ajalugu [muuda]
Sindi linn tekkis töölisasulana 1833. aastal mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud kalevivabriku ümber. Ettevõtja oli Riia tulundustegelane ja tööstur J. C. Wöhrmann, kes asus siia seejärel, kui tema ettevõte Poolas kangrute ülestõusu ajal 1831 oli maha põletatud. Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti mõned endised meistritemajad ja ametnike klubi "Harmonie" hoone. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik – esimesed selletaolised ettevõtted Pärnumaal.
Aastal 1921 sai Sindi alevi õigused. Tõuke asula edasisele kasvule andis Lelle–Papiniidu raudteelõigu valmimine 1928, mispuhul Sindi sai raudteejaama. Raudtee läbi Sindi oli käigus 1970. aastani.
Aastal 1938 sai Sindi kolmanda astme linnaks. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi (kuna seda korraldust ei täidetud, pikendas Pärnu maavalitsus tähtaega 1. juulini 1940).
Rahvastik [muuda]
Sindi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel [muuda]
| Rahvus | 1970[1] | 1979[2] | 1989[3] | 2000[4] | 2011[5] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 3908 | 100 | 4428 | 100 | 4548 | 100 | 4179 | 100 | 4076 | 100 |
| eestlased | 3255 | 83,29 | 3235 | 73,06 | 3268 | 71,86 | 3300 | 78,97 | 3304 | 81,06 |
| venelased | 426 | 10,90 | 901 | 20,35 | 965 | 21,22 | 656 | 15,70 | 605 | 14,84 |
| ukrainlased | 38 | 0,97 | 89 | 2,01 | 116 | 2,55 | - | - | 60 | 1,47 |
| soomlased | 53 | 1,36 | 87 | 1,96 | 83 | 1,82 | - | - | 33 | 0,81 |
| valgevenelased | 21 | 0,54 | 27 | 0,61 | 35 | 0,77 | - | - | 12 | 0,29 |
| muud | 115 | 2,94 | 89 | 2,01 | 81 | 1,78 | 223 | 5,34 | 62 | 1,52 |
Haridus [muuda]
Sindis asuvad Sindi Gümnaasium, Sindi Kergetööstuskool (asus seal kuni aastani 2006, siis liideti Pärnu Kutsehariduskeskusega), Sindi Karl Rammi nimeline Muusikakool ja Sindi lasteaed.
Vaatamisväärsused [muuda]
Arhitektuuriliselt on Sindis huvipakkuvad aastatel 1927–1928 ehitatud Sindi raudteejaama hoonekompleks, Sindi raekoda ja Sindi–Lodja sild Pärnu–Paide maanteel üle Reiu jõe.
Sindi Viira linnaosa kohal Pärnu jõe paremal kaldal asub Eesti vanim kiviaja asulapaik, Pulli asula.
Kindlasti pakuvad silmailu Sindi pais ning Sindi Gümnaasiumi vana punane hoone.
Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti siit Järvakandi tehasele. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Pärnu jõe ääres mõned väikesed koopad. Need on uuristanud jõevesi.
Pildid [muuda]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
Kirjandus [muuda]
- R. Kenkmaa. Sindi uue nime otsimisel. Uus Eesti, 13. september 1939, nr. 249, lk. 11.
- Sindi linn ei leia uut nime. Uus Eesti, 5. oktoober 1939, nr. 271, lk. 8.
Välislingid [muuda]
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru