Mustvee

Allikas: Vikipeedia
Mustvee

eesti Mustvee
vene Чёрный
(Tšornõi)

Mustvee vapp
Mustvee vapp
Mustvee lipp
Mustvee lipp

Pindala: 5,45 km²
Elanikke: 1592 (1.01.2010)[1]
1563 (1.01.2010, arvestatud rännet)[1]

EHAKi kood: 0485
Koordinaadid: 58° 51′ N, 26° 57′ E58.84777777777826.947777777778koordinaadid: 58° 51′ N, 26° 57′ E
Mustvee (Eesti)
Mustvee

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas, Peipsi järve looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi turbamaade voolates tõi suudmealale nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma Must (saksa Musth, poola Czarne, vene Tsõrnõi). Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning soode ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja Lohusuuni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda. [2] Mustvee (Mustut) on kohanimena teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad, kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise varbed. Algselt võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalsete õiguskordade tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid. [2]

Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel mõisal ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva andami kogumine, tollimaksu võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625.aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.[2] Rootsi ajast on Mustvees teada neli talu.[3] 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega Muſta kyla.[4]

1638. aasta revisjoni järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere vakusesse. Vakus oli feodaalaegne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal Venemaaga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid peale Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini. [2] Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest, millest ka venepärane kohanimetus (Посад Черный). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.[5]

19. sajandil kuulus Mustvee küla Laius-Tähkvere mõisapiirkonda Torma kihelkonnas. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas. [2] Aastal 1869. sai Mustvee omaette vallaks (vt. Mustvee vald) ning küla hakati kutsuma possaadiks. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.[5] 1921. aastal siseministeeriumi poolt antud õigustega muudeti Mustvee aleviks. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartumaa alla. [2]

1926. aastal valmis Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks rongi. 15. mail 1968. aastal saadeti teele viimane rong. Raudtee lõpetas Mustvees oma tegevuse. [2] Kolmanda astme linnaks sai Mustvee 1938. aastal. 1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, pioneeride ja kommunistlike noorte organisatsioonid. Reformiti põllumajandus. [2] 1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli Mustvee rajooni keskus. 1. jaanuaril 1959. aastal Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva rajooniga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani. [2] Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea Max Kaur asus ametisse 2. aprillil 2013.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2012
2893 2745 2841 2325 2227 2087 1990 1744 1596 1358

Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest

2011. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest 55,2% venelased ja 41,5% eestlased.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustvees on kaks üldhariduskooli: Mustvee Gümnaasium ja Mustvee Vene Gümnaasium. Linnas tegutseb ka muusika- ja kunstikool.

Mustvee Algkool[muuda | redigeeri lähteteksti]

1680. aastast kuulus osa Mustveed Lohusuu abikihelkonda ja Mustvee lapsed olid Lohusuu köstri õpetada. Õppetöö oli sel ajal väga lühike. Lohusuus ja Tormas algas õppetöö jaanuaris ja kestis 4 nädalat või pisut enam, vastavalt õpilaste võimekusele. Õpetati nii katekismust kui ka kirikulaule. Kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks. 19. sajandi teisel veerandil kasvas Mustvee elanikkond nii arvukaks, et tekkis vajadus oma kooli järele. Kooli rajamist kohustas ka 1819. aasta Liivimaa talurahva seadus. Õppeaineid oli 19. sajandi algupoole külakoolis juba rohkem kui eelmise sajandi leerikoolis; aineteks olid lugemine, katekismuse päheõppimine, laulmine noodi järgi, jne. Kui 1869. aastal sai Mustveest iseseisev vald, siis hakati kooli kutsuma vallakooliks , kuigi sisuliselt oli see sama, mis külakool. 1886. aastast alates hakati järjekindlalt läbi viima eesti koolide venestamist, see tähendab, et kõiki aineid hakati õpetama vene keeles. Venestati ka Mustvee eesti kool. 1892. aastal ehitati Mustveesse uus vallakoolimaja. Selles hoones asub praegu polikliinik. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool 1-klassiliseks ministeeriumikooliks, mis tegutses 1918. aastani endises vallakoolimajas. 1918. aastast kandis algkool Mustvee Eesti Algkooli nime. 1928. aastal ühendati Mustvee Algkool Mustvee Reaalkooliga. [2]

Keskkool[muuda | redigeeri lähteteksti]

1909. aastal asutati Mustvees linnakool-gorodskoi. Linnakool andis haridust kõigist seisustest lastele. Õppekeeleks oli vene keel. Linnakooli pääses pärast 1-klassilise ministeeriumikooli lõpetamist. 1913. aastal muudeti linnakool Kõrgemaks Algkooliks. 1. septembril 1918. aastal avas Mustvee Haridusselts eestikeelse keskkooli. Kool kandis nime Mustvee Eesti Hariduse Seltsi Reaalkool. 1940. aastal muudeti Mustvee reaalkool keskkooliks. 1944. aastal kandis kool nime Mustvee Mittetäielik Keskkool. 1945–2003 oli kooli nimeks Mustvee I Keskkool. 2003. aastast alates kannab kool taas gümnaasiumi nime. [2]

Mustvee Vene Gümnaasium[muuda | redigeeri lähteteksti]

22.novembril 1848. aastal loodi Mustveesse Püha Nikolause Õigeusu koguduse juurde esimene vene kihelkonnakool. Vene hariduselu tormiline areng algas 1989. aastal uue koolihoone rajamisega. Mustvee vene kool on kandnud mitmeid nimesid, kuid alates 2000. aastast kannab kool Mustvee Vene Gümnaasiumi nime. Koolil on erakordselt suur tähtsus vene rannaäärse elanikkonna hariduse edendamisel. Peipsi ranniku asustamine venelaste poolt algas juba 300 aastat tagasi. Hariduse omandamine oli ainuõigeks viisiks säilitada identiteeti, usku, keelt ja kultuuri.[2]

Mustvee Muusika- ja Kunstikool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. aastal. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algselt huviringina. Koolis avati ka puhkpilliklass, kus praegu on võimalik õppida klarneti- ja saksofonieriala.[2]

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum. Kollektsiooni kuulub üle saja kaalu, paarkümmend margapuud ja palju muid kaalumisega seotud eksponaate. Muuseum avati 1. mail 1998. aastal, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.

Samuti asub Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum, kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene vanausuliste eluolust. Muuseumis on püsiv näitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Mustvee Muusika-ja Kunstikooli õpilaste tööd. Algselt asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika-ja Kunstikooli hoones. Muuseum on registreeritud Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni UNESCO poolt kui ülemaailmne kultuuripärand.

Mustvee huviväärsusteks on üks paljudest Kalevipoja lingukividest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.

Peipsi kaldal seisab monument "Leinav tütarlaps" (1973, Elmar Rebane), mis tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest.

Üheks põnevaks vaatamisväärsuseks on ka orduaegne piirikivi, mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal. [2]

Mustvees oli 20. sajandi algul seitse kirikut. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi:

Püha Imetegija Nikolause Moskva patriarhaati Eesti õigeusu kirik. 1839. aastal rajati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänaseni Mustvee Gümnaasiumi vastas.

Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle Nikolai õigeusu kirikule, kus nad on tänaseni. Alates 1980. aastast asus kirikusse babtisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ainuusulistele tagasi ning teostati renoveerimistööd.

Mustvee luteriusu kirikut hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Mustvee erakirik, alles peale seda hakati Mustvees pidama koguduse personaalraamatuid. Kirik kuulus Torma kiriku ringkonda. Koguduse õpetajaks on alates 1963. aastast Eenok Haamer.

Esimene Mustvee vanausuliste palvemaja ehitati 1802. aastal linnaelaniku Ioakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus Eestis. Praegune pühakoda rajati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste kirik Eestis. [2]

Mustvee Betaania koguduse esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis peagi okupatsiooni võimude poolt riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus Mustvee Betaania koguduse palvemaja valmis 2008. aastal [6], kuid Eesti evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Mustvee Betaania kogudus asutati juba 1921. aastal. Tänases Mustvee Betaania koguduses toimuvad pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks kodugruppi. Koguduses tegutsevad muusikakollektiivid ning toimuvad avalikkusele suunatud üritused. [2]

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 MTÜ Peipsikad. 2012. Meie Mustvee
  3. Avo. Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad, Virumaa.ee, Avaldatud: 20. dets 2007.
  4. Karta Estland Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv
  5. 5,0 5,1 Leonid Mihhailov. 2013. Peipsi-Pihkva järve asulad
  6. www.virumaa.ee

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]