Mustvee

eesti Mustvee
vene Чёрный
(Tšornõi)

Mustvee lipp

Mustvee vapp

Pindala: 5,45 km²

Elanikke: 1592 (1.01.2010)^[1]
1563 (1.01.2010, arvestatud rännet)^[1]

koordinaadid: 58° 51′ N, 26° 57′ Ekoordinaadid: 58° 51′ N, 26° 57′ E

Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas, Peipsi järve looderannikul.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Rahvastik
- 2.1 Elanike arv
- 2.2 Rahvuslik koosseis
3 Haridus
4 Vaatamisväärsused
5 Pilte
6 Vaata ka
7 Välislingid
8 Viited

Ajalugu [muuda]

Mustvee (Mustut) kohanimena on teada 1493. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade kalastuskohad. Hilisem asula paikneb ajaloolisel Vaiamaal. Rootsi ajast on Mustvees teada nelja talu.^[2]

Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (Moustet) kohta. Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene vanausulistest, millest ka venepärane kohanimetus (Посад Черный).

19. sajandil kuulus Mustvee küla Laius-Tähkvere mõisapiirkonda Torma kihelkonnas.

Aastal 1869. sai Mustvee omaette vallaks (vt. Mustvee vald), 1921. aastal muudeti aleviks.

Kolmanda astme linnaks sai Mustvee 1938. aastal.

Aastatel 1950-1959 oli Mustvee rajooni keskus.

Mustvee linnapea on 2013. aastast Max Kaur.

Rahvastik [muuda]

Elanike arv [muuda]

1897	1922	1934	1959	1970	1979	1989	2000	2009	2012
2893	2745	2841	2325	2227	2087	1990	1744	1596	1358

Rahvuslik koosseis [muuda]

2000. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest

57,05 % venelased
40,73 % eestlased
2,22 % teistest rahvustest.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil olid Mustvee elanikest 55,2% venelased ja 41,5% eestlased.

Haridus [muuda]

Mustvees on kaks üldhariduskooli: Mustvee Gümnaasium ja Mustvee Vene Gümnaasium. Linnas tegutseb ka muusika- ja kunstikool.

Vaatamisväärsused [muuda]

Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum. Kollektsiooni kuulub üle saja kaalu, paarkümmend margapuud ja palju muid kaalumisega seotud eksponaate.

Samuti asub Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum, kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene vanausuliste eluolust.

Mustvee huviväärsusteks on üks paljudest Kalevipoja lingukividest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m) ja Peipsi kaldal seisev monument "Leinav tütarlaps" (1973, Elmar Rebane).

Mustvees oli 20. sajandi algul seitse kirikut. Praeguseks tegutseb viis kirikut: Apostel Nikolai õigeusu kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik, Mustvee luteriusu kirik, Mustvee vanausuliste kirik ja 2008. aastal valminud Mustvee Betaania koguduse palvemaja.^[3]