AHHAA

Allikas: Vikipeedia
AHHAA logo
AHHAA külgvaade
AHHAA teadusteateri promopilt Teadlaste Öö festivaliks.

Teaduskeskus AHHAA on Tartus tegutsev Baltikumi suurim teaduskeskus. AHHAA põhiülesanneteks on positiivsete hoiakute kujundamine teaduse ja tehnoloogia suhtes, teadusliku lähenemise propageerimine ning laiema üldsuse seas teaduse ja tehnoloogia saavutuste vastu huvi äratamine.

Alates 2011. aasta maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina alustanud teaduskeskusest sai aastal 2004 riigi, Tartu linna ja Ülikooli moodustatud sihtasutus. Juba alguspäevadest saati asus teaduskeskuse juhatajaks Tiiu Sild. 2008. aastal avati Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75) AHHAA 4D elamuskino. Aastast 2009 alustas tegevust AHHAA filiaal Tallinnas Vabaduse väljakul. Alates 2011. aasta maist tegutseb keskus Tartu kesklinnas (Sadama 1) arhitektide Vilen Künnapu ja Ain Padriku eriprojekti järgi valminud hoones kogupinnaga 11 156 m².

SA Teaduskeskus AHHAA tegevust koordineerivasse nõukogusse kuuluvad: Jarno Laur, Hannes Astok, Mart Noorma, Regina Vällik, Karin Jaanson ja Indrek Ots.

Lisaks nõustab Teaduskeskuse AHHAA tegevuse sisulist poolt teadusnõukogu, kuhu kuuluvad: Jaak Kikas, Jaak Jaaniste, Toivo Maimets, Per-Edvin Persson (Soome teaduskeskusest Heureka), Helle Järvalt, Peeter Saari, Mart Noorma ja Arko Olesk.

Hoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduskeskuse AHHAA uus ja kaasaegne hoone asub Tartu kesklinnas aadressil Sadama 1. Hoone ehitamist alustati 2008. aasta suvel ja see valmis 2010. aasta lõpuks. Tegemist on üle 10 000 ruutmeetri suuruse hoonega, mille maht on enam kui 54 000 kuupmeetrit. Hoone koosneb kolmest läbi mitme korruse kõrguvast ekspositsioonisaalist, millest igaühel on erinev ruumimõju (kuppel, poolkuppel ja kast). Katuse kohal on hoone mahust välja tõstetud sfääriline planetaarium. Hoone karkass on monoliitsest raudbetoonist, kuppel ja poolkuppel liimpuidust katusekaartega. Teaduskeskus koos kõrvalkruntidel asuvate parkimismaja-, tornelamu- ning ärimahtudega moodustab ühtse linnaehitusliku ansambli, mis on kooskõlas lähiümbruse hoonetega. Krundil varem paiknenud tehnikamälestise – E.M.Uswansky & Pojad nahavabriku tööstushoone asukoht on markeeritud lammutustööde käigus saadud punasest tellisest müüri fragmentidega.

Tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadlaste öö 2012. aastal AHHAA keskuses.

AHHAA rolliks on pakkuda huvitavat ja põnevat õpikeskkonda uute teadmiste omandamiseks. Eesmärk on teadust populariseerida ja inimeste, eelkõige noorte tähelepanu juhtida viisidele, kuidas meid igapäevaselt ümbritsevat teadust märgata ja piltlikult öeldes tulla selle peale, et küsida, miks kukub õun alla, mitte üles.

Põhiliseks õppemeetodiks on "käed külge"-tüüpi näitused, mida toetavad erinevad lisavõimalused (planetaarium, koolilabori pilootprogrammid, õppematerjalide loomine, teadusteater jm). Koostöö koolidega toob keskusse õppeekskursioone kõikjalt Eestist ning viib AHHAA pakutavad teenused (teadusteater, loengud, näitused) AHHAA à la carte-programmi raames ka teistesse linnadesse või maakohtadesse. Keskusel on tihe partnerlus teiste riikide teaduskeskuste (Teaduskeskus Heureka Soomes, Experimentarium Taanis), rahvusvaheliste organisatsioonide (ICOM, Briti Nõukogu, ECSITE, NSCF), teadusmuuseumite (Natural History Museum Suurbritannias, Bloomfield Science Museum Iisraelis, Deutsches Museum Saksamaal), akadeemiliste ringkondade (Tartu Ülikool) ja huvikoolidega (Tartu Kunstikool).

Välisilme[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduskeskus AHHAA asub Aura veekeskuse, Tartu bussijaama, Emajõe ning Zeppelini ostukeskuse vahelisel alal Tigutorni korterelamu kõrval. Keskuse välisilme juures jäävad kohe silma maja katusel olev keraplanetaarium ja keskuse esisel platsil kõrguv hübriidturbiin.

Hübriidturbiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hübriidturbiin on AHHAA esisel ringväljakul seisev elektrienergiat tootev püsieksponaat, mille peaeesmärk on teavitada inimesi taastuvate energiaallikate kasutamise viisidest linnaruumis ja innustada ühiskonnas diskussiooni energeetilistel teemadel.

Vertikaalteljeline Savonius-tüüpi ja spetsiaalselt sisemaal väikeste tuulekiiruste korral kasutamiseks toodetud turbiin seisab sõrestikmasti tipus, mille kogukõrgus koos turbiini endaga on 18,5 meetrit. Lisaks tuuleenergiale toodavad energiat masti külge paigaldatud 9 kõrge tootlikkusega päikesemoodulit. Kogu toodetud energia salvestatakse akudesse ja kasutatakse õhtusel ajal turbiini enda valgustamiseks. Tulevikus kavatsetakse taastuvenergia kasutamiseks ehitada turbiini kõrvale ka laadimiskoht elektriautodele.

Lisaks on Teaduskeskusel AHHAA plaanis arendada välja reaalajas töötav jälgimissüsteem, mille abil saaks keskuse fuajeesse paigaldataval ekraanil näidata toodetava energia hulka ning graafiliselt kuvada energiatootmise andmeid kuude ja aastate kaupa.

Teaduskeskuse AHHAA ruumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saalide jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnoloogiasaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnoloogiasaali eksponaadid (+2 eksponaatidega rõdu) näitavad inimese igapäevaelu vajadusest tingitud leidlikke tehnoloogilisi saavutusi. Külastajad saavad katsetada liitploki tööpõhimõtet, piiluda automehaanika kodarate vahele ja näha, kuidas füüsika seadused rakenduvad, st erinevaid õpitud valemeid, seadusi ja nähtusi praktikas järele proovida.

Elusaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elusaali eksponaadid juhivad tähelepanu sellele, kuidas meid ümbritsevas looduses allub kõik kindlatele seadustele. Esmapilgul võib märkamatuks jääda, kuidas kalade ja tibudega teadust seostada, kuid lähemalt tutvudes ja eksponaatide töökäiku tähelepanelikult jälgides võib mõista ka lõbusa looduse teaduslikku külge.

Elusaalis on esindatud nii bioloogia, füüsika, materjaliteadus kui ka geograafia. Saalis inkubaatoris elavate tibude toimetusi saab ööpäevaringselt jälgida tibukaamera kaudu AHHAA kodulehel.

Elusaali panoraamvaade veemaailma, mereveeakvaariumi, tibuinkubaatori ja sipelgapesaga

Näitusesaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitusesaal on koduks rändekspositsioonidele, mida AHHAA rendib ja ise ehitab. Näitused vahetuvad aastas paar korda.

Alates 12. novembrist 2013 on näitusesaalis ekspositsioon "Ahhaa, meeltesegaduses!", mille on ehitanud Belgias Apex Association.

Fuajee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peauksest sisenedes jõuab külastaja fuajeesse, kus on hoiukapid, riidehoiunagid ja istumiseks erikujulised disainpingid. Samuti asub fuajees interaktiivne majajuht ja infoekraanid, kust leiab teavet teadusteatri, töötubade ja planetaariumiseansside algusaegade kohta. Fuajeest pääseb lektooriumisse ja kõikidesse auditooriumitesse; sissepääs Teaduspoodi ja keskusesse asuvad kummalgi pool piletikassat.

Teadusteater[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduskeskuse AHHAA teadusteatrit toetab AGA[1]. Teatrisaal on vastavuses ohutus- ja turvalisusnõuetega ning on loodud plahvatuste näitamiseks, gaasidega katsetamiseks ja ruuminõudlike demonstratsioonide läbiviimiseks.

Eri valdkondadest teadusteatreid korraldavad koolitatud asjatundjad; etendusi saab tellida ka välisüritustele. Etendused on jaotatud teemade kaupa: füüsika, keemia, õhk, pääste, tervis. Lisaks toimuvad hooajalised etendused näiteks jõulude ja munapühade ajal.

Töötoad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töötubade eesmärk on huvitava käelise tegevuse kaudu õpetada nägema teadust meid ümbritsevates nähtustes. Iga päev toimub keskuse lahtioleku vältel 4–5 töötuba, lisaks saab erinevaid töötube tellida hariva vahepalana väljaspool keskust asuvasse meelepärasesse kohta (kooli, seminarile). Töötube bioloogia, keemia, füüsika, energeetika, astronoomia ja kokanduse alal korraldavad koolitatud giidid.

Eksponaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksponaatide töökorra eest vastutavad ekspositsioonimeistrid. Vastavalt iseloomule on eksponaadid paigutatud enamasti erinevatesse teaduskeskuse saalidesse, kuigi esimesed eksponaadid ootavad teadushuvilisi juba fuajees. Nende sekka kuuluvad näiteks fuajeest ja õuest nähtav füüsika baasseadusi seletav "Newtoni õunapuu", tehnoloogiasaali kupli all paisuv-kahanev "Hobermani kera"[2], 3. rõdul asuv Eesti astronautide ehk "estronautide" treeningseade ja Elusaali põrandapinnast pea viiendiku enda alla võttev "Veemaailm".

Planetaarium[muuda | redigeeri lähteteksti]

AHHAA keskuses on võimalik vaadelda tähistaevast täissfäärilises hübriidplanetaariumis (st olemas on nii optiline kui ka digitaalne projektsioon, mida saab näidata koos või eraldi). Kujutis jookseb lisaks laele ja seintele ka põranda all, mistõttu on selle põrand valmistatud klaasist. Sellist tüüpi keraplanetaariume on maailmas vähe, üheks näiteks on Hitachi Civic Centeri planetaarium Jaapanis.

AHHAA teisaldatav planetaarium Tartu tähetorni juures Toomemäel Tartu hansapäevadel, juuli 2012.

AHHAA planetaariumi projektorid MEGASTAR ZERO ja MEGASTAR IIB pärinevad Jaapanist, firmast Ohira Tech Ltd., mille tegevjuhiks on Takayuki Ohira, kes paneb täheprojektoreid peamiselt ise kokku. AHHAA Megastar-tüüpi[3] projektorid on võimelised projitseerima u 5 miljonit tähte ning on oma täherikkuse tõttu kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse.

AHHAA planetaariumi digitaalse pildi tekitab programm UNIVIEW, mis on koostatud Rootsi ettevõttes SCISS AB. Digitaalse projektsiooni tekitamiseks on planetaariumisse seatud 5 projektorit, mis töötavad koostöös ja sünkroonitult võimaldades tekitada pilti u 300° ulatuses.

Planetaariumiseansside taustal mängib Megastarile pühendatud sümfoonia, mille autor on prantslane Eric Aron[4], kes on ka ise astronoomiahuviline ja saab muusikalist inspiratsiooni taevast, tähtedest ja universumist.

Mujal korraldatavateks üritusteks kasutatakse teisaldatavat planetaariumi, näiteks on sellega korraldatud seansse Tartu hansapäevadel.

Üldiselt[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Planetaariumi läbimõõt on umbes 9 meetrit
  • Istekohtade arv: 14–16
  • Esimene MEGASTARi projektorit kasutav planetaarium Euroopas
  • Esimene (ja hetkel ainuke) hübriidplanetaarium (mitmikprojektorsüsteemiga planetaarium) Baltikumis

Hetkel kuulub AHHAA planetaarium kahte organisatsiooni:

  • Nordic Planetarium Association
  • International Planetarium Society

Planetaristide koolitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Planetaariumis on võimalus õppida planetaristiks vastavaid koolitusi läbides. Lisaks AHHAA teadukeskusele on koolituste läbiviimisse kaasatud ka Tartu Tähetorn.

Koolituse eesmärk on anda (üld)teadmisi astronoomiast ja erinevatest planetaariumitest, õppida planetaariumite käsitsemist ja etenduste läbiviimist. Praktikumid toimuvad nii AHHAA planetaariumis kui ka Tähetornis.

Teaduspood[muuda | redigeeri lähteteksti]

AHHAA Teaduspood asub Tartus, Teaduskeskuse AHHAA majas esimesel korrusel. Sissepääs Teaduspoodi asub enne kassat ja seega keskusepiletit poe külastamiseks ostma ei pea. Teaduspoe näol on tegemist suurima teaduspoega Eestis. Valikus on hulgaliselt arendavaid lauamänge, inimkeha mudeleid, tähekaarte ja putukaga pulgakomme, robotite ja koduplanetaariumiteni välja – viimased on toodetud firmas Ohira Tech Ltd. ehk samas firmas, kus on loodud ka MEGASTARi-nimeline projektor AHHAA keskuse planetaariumisse. Üle maailma tuntud brändidest on Teaduspoes esindatud HexBug, SmartGames, BrainGames, Eitech jt.

4D elamuskino[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduskeskusel AHHAA on elamuskinod nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartu kino asub Tartu Lõunakeskuses (Ringtee 75), Tallinna oma AHHAA Tallinna filiaalis.

Ehkki Tartu ja Tallinna kinod on ehituslikult erinevad, pakuvad mõlemad kinod omanäolist ja võrdväärselt seiklusrikast kinoelamust.

Tartu Lõunakeskuses avati AHHAA 4D elamuskino 18.07.2008. Filmielamuse saamiseks on külastajate ees suur ekraan, platvormil 15 kohta ja igale filmisõbrale antakse paar 3D-prille.

Kino mootoriks on hüdrauliline pump ja 500 liitrit õli, mis panevad platvormi liikuma. Lisaks liikuvale platvormile ja ruumilisele ehk kolmemõõtmelisele (3D) pildile on kinos veel vee-, tuule- ja lumeefekt, mida kasutatakse vastavalt filmi sisule.

Alguspäevadest saati on kinoekraanidelt läbi jooksnud 14 filmi, mis suures plaanis jaotuvad seiklus-, ralli-, õppe- ja lumefilmideks. Kõige lühema filmi kestuseks on 3,30 minutit ja kõige pikema filmi kestuseks on 9,50 minutit.

Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks igapäevasele tegutsemisele korraldab SA Teaduskeskus AHHAA mitmeid eriüritusi, samuti kasutatakse teaduskeskuse maja vastuvõttude, auhinnagalade ja telesaadete filmimise jaoks. Mainekamate ettevõtmiste hulka kuuluvad:

  • Iga-aastane Teadlaste Öö Festival (aastani 2011 Tartu Teadusfestival) – septembrikuu kolmandal nädalal toimuv festival, kus iga päev toimub leiavad Tartus aset teaduse propageerimise sündmused.
  • Teadlaste ÖÖ[5] – teadusfestivali kulminatsioon ülitiheda päevase ajakava ja toredate öiste üritustega, mis toimuvad erinevates paikades üle Eesti.
  • Teaduskohvikud – valdavalt teadusfestivali raames toimuvad vabas vormis loengud, kus oma ala spetsialistid kõnelevad populaarteaduslikel teemadel, mida huvilistel on võimalik kuulata kohvitassi ja suupistega, hiljem küsimusi esitada ning antud teemadel arutleda.
  • Öölaagrid – tavaliselt koolivaheaegadel korraldatavad üheöölised laagrid, kus kooliõpilased on oodatud uudistama külastajate jaoks suletud Tartu AHHAA ruume, nautima eksklusiivset planetaariumietendust ning oma silmaga nägema, millega tegelevad öösel AHHAAs elavad loomad.
  • Laste linnalaagrid – samuti koolivaheaegadel toimuvad nädalased tegevused vaheaja huvitavaks ja harivaks sisustamiseks.
  • Rakett69 – teadushuvilistele noortele suunatud, teleekraanidel kajastatav konkurss, mis on filmitud AHHAAs.

AHHAA Tallinn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastast 2009 alustas tegevust AHHAA filiaal Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku all aadressil Vabaduse väljak 9.

Koordinaadid: 59.434330, 24.744705. GPS: 59° 26' 4" N, 24° 44' 41" E.

Nagu Tartuski, saab ka Tallinna AHHAAs mänguliselt tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga, ise katsetades ja avastades. Lisaks on näituseruumides võimalik meisterdada töötubades ja külastada rändnäitusi, mis Tartu AHHAAga sarnaselt paar korda aastas vahetuvad.

Tallinna AHHAA 4D elamuskino on kosmosesüstikut meenutav 9-kohaline elamuskapsel, mis valmistati Saksamaal ja on maailmas ainulaadne nii oma sisekujunduse kui tipptasemel videoprojektsiooni poolest, võimaldades saavutada tippkvaliteetse kõrgresolutsioonis (High Definition) ruumilise 3D-pildi. Sellised elamuskapslid on populaarsed nii Ameerika suurtes muuseumites kui ka mõnel pool Euroopas, Skandinaaviamaades ja Baltikumis teadaolevalt samalaadseid elamuskinosid siiski paigaldatud pole.

2009. aastast 2013. aasta alguseni oli filiaalis üleval 8 näitust: „Ahhaa, 00000!“, „Ahhaa, autoring!“, „Tere, euro!“, „Ahhaa, ninatark!“, „Ahhaa, 112!“, “Dialoog pimeduses”, “Ahhaa, jäätisega metsa?!” ja “Ahhaa, helisev füüsika!”. 2013. aastal on avatud valguseteemaline näitus “Ahhaa, särab ja säriseb!”. Avamisest 2013. aasta alguseni külastas filiaali veerand miljonit inimest.[6]

3. jaanuaril 2013 teatas AHHAA, et Tallinna filiaal suletakse 2013. aasta aprilli lõpus, sest ruumid ei vasta keskuse vajadustele ning kuna Tallinna linnavalitsus ei pikenda lepingut kauemaks kui aastaks, ei saa filiaali tuua välismaiseid rendinäitusi. Samuti ei toetanud linnavalitsus uue näituse projekti.[6]

Rahvusvaheline esindatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

SA Teaduskeskus AHHAA osaleb aktiivselt teadusfestivalidel ja -messidel nii Eestis kui ka mujal maailmas, astudes enamasti üles teadusteatrite ja töötubadega. Viimaste aastate jooksul on muuhulgas käidud Festival della Scienzal[7] ja Perugia Science Festil[8] Itaalias, Korea Science Festivalil Lõuna-Koreas[9], Moscow Science Festivalil Venemaal[10], Science Picnicul Poolas[11], Science Festival Belgrade'il Serbias[12] jm.

Tunnustused ja äramärkimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduskeskus AHHAA on pälvinud preemiaid ja tunnustusi nii oma ehitise kui ka vaimse tegevuse eest.

  • 17.-19.02.2012 toimunud messil TourEst2012 kuulutati Tartu AHHAA Keskus Eesti Turismifirmade Liidu liikmete poolt 2011. aasta parimaks turismiobjektiks[13].
  • 16.02.2012 nimetas Tartu Linnavolikogu AHHAA keskuse looja ja juhi Tiiu Silla postuumselt Tartu aukodanikuks[14].
  • 19.12.2011 sai Teaduskeskus AHHAA juht Tiiu Sild ajakirja Pere ja Kodu 2011. aasta tänupreemia[15].
  • 07.12.2011 andis Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism oma aastakonverentsil Tartu AHHAA keskusele üle 2011. aasta parima turismiobjekti tiitli[16].
  • 28.11.2011 Võitis Teaduskeskus AHHAA Tartu Aasta Teo konkursi[17].
  • 11.11.2011 Teadusmeedia konverentsil "MIDA?!" pälvis SA Teaduskeskus AHHAA juhataja Tiiu Sild Eesti teaduse populariseerimise elutöö preemia[18].
  • 2.–5. novembrini Iirimaal, Dublinis toimunud 59. IFD aastakongressil valiti metallkatuste kategoorias maailma kõige paremini ehitatud katuseks aastatel 2010–2011 Nordeconi konstrueeritud AHHAA keskuse katus, mille projektijuhiks oli Peeter Voovere[19].
  • 07.10.2011 tunnustati Tiiu Silda Tartu arengut mõjutanud ning Tartule tuntust toonud tartlase jalajälgede paigaldamisega Tasku ostukeskuse Riia tänava poolsesse külge[20].
  • 04.03.2011 võitis AHHAA keskus konkursi "Tartu aasta parim ehitis 2010" uusehitiste rühmas muude hoonete kategoorias parima uusehitise tiitli[21].

AHHAA varasemad näitused[22][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 17.05 - 30.06.1998 "Millest räägivad tähed"
  • 22.05 - 11.07.1999 "Ahhaa, putukad!"
  • 20.05 - 09.07.2000 "Ahhaa, inimene!"
  • 26.05 - 15.07.2001 "Ahhaa, valgus!"
  • 01.10.2001 - 01.02.2002 "Iidse Egiptuse müsteerium"
  • 13.05 - 20.06.2002 "Ahhaa, meelega!" ja "Ahhaa, kommunikatsioon"
  • 26.08 - 19.10.2003 "Ahhaa, mullid ja nullid"
  • 01.04 - 25.04.2004 "Ahhaa, suhkur!"
  • 04.11 - 27.11.2005 "Tossuvaba linn"
  • 09.03 - 09.05.2005 "Nanodialoog"
  • 02.05 - 14.06.2006 "Dialoog pimeduses"
  • 22.09 - 31.10.2006 "Ahhaa, idee kunst!... ehk kuidas saada miljonäriks?"
  • 02.03 - 09.04.2007 "Ahhaa, Panoptikon!"
  • 30.04 - 15.06.2008 "Ahhaa, OOOOO"
  • 18.05 - 27.05.2009 "Astro"
  • 05.04 - 02.08.2009 "Ahhaa, autoring!"
  • 03.10.2009 - 10.01.2010 "Ahhaa, ninatark!"
  • 17.04 - 22.06.2010 "Ahhaa, omadega metsa!"
  • 10.07 - 28.11.2010 "Ahhaa, nähtamatu näitus!"
  • 11.06 - 31.10.2011 "Ahhaa, robotloomaaed!" *
  • 01.11.2011 - 30.04.2012 "Ahhaa, helisev füüsika!" *
  • 04.02 - 30.04.2012 "Ahhaa, jäätisega metsa!"
  • 10.05 - 16.05.2012 "Ahhaa, teadus ratastel!" (rändnäitus Läti linnades)
  • 01.01.2013 - 31.01.2015 TÜ meditsiinikollektsioonid AHHAAs *
  • 04.05 - 30.10.2012 "Ahhaa, särab ja säriseb!" *
  • 15.11.2012 - 12.05.2013 "Ahhaa, kosmos!" *
  • 01.06 - 31.10.2013 "Ahhaa, räim tomatis!" *

Tärniga märgitud näitused toimusid AHHAA uues majas Sadama tänaval.

Toetajad ja sponsorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

SA Teaduskeskus AHHAA tegevust sponsoreerivad mitmed asutused, samuti tehakse tihedat koostööd riiklike ja eraettevõtetega. sponsorite hulka kuuluvad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Tartu Ülikool, Haribo, Laima, AS Eesti AGA, Tallegg, Nordea pank, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rakvere Lihakombinaat ja A. Le Coq Tartu Õlletehas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]