Õpetatud Eesti Selts

Allikas: Vikipeedia

Õpetatud Eesti Selts

Asutatud 1838
Eesmärk Teadmiste edendamine eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast
Piirkond Eestimaa
Juhtkond Seltsi esimees Heiki Valk (alates 2008. aastast)
Veebileht Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa (Gelehrte Estnische Gesellschaft)), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.

Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

Sisukord

Seltsi moodustamine [muuda]

Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring.

Asutajaliikmed [muuda]

ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.

Tegevus [muuda]

1840. aastal hakati välja andma seeriat "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused" (Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft).

1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd akadeemilisele tegevusele, seda eriti president Leo Meyeri juhtimisel 1869-99.

1861 hakkas ilmuma "Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat" (Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, Dorpat/Tartu 1861-1938; 72 kd). 1863-69 ilmus 7 köidet "Õpetatud Eesti Seltsi Kirju" (Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft) Väljaannete vahetamine teiste teaduslike seltside ja asutustega nii kodu- kui välismaal muutis seltsi liikmete teadustööd kättesaadavaks kogu tolleaegsele teadusmaailmale.

Seltsi pidevalt kasvanud liikmeskond ületas 19. saj II poolel 300 piiri. Nimekate baltisaksa teadlaste (Leo Meyer, Constantin Grewingk, Eduard Winkelmann, Richard Hausmann) kõrval liitus seltsi tegevusega üha enam eestlasi (Jakob Hurt, Jaan Jung, Mihkel Veske, Karl August Hermann, Martin Lipp, Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson jt).

I maailmasõja algul ÕES-i tegevus katkes. Uue hooga alustati 1919. aastal TÜ kuraator Peeter Põllu eestvedamisel. Eestlaste osakaal seltsis kasvas ning 1928. aastal mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1938. aastal tähistati pidulikult seltsi 100. aastapäeva.

1940. aastate teisel poolel viidi selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvusse. 28. juunil 1950 otsustas TA presiidium ÕES-i sulgeda ja tema tegevus kodumaal katkes.

ÕES-i 150. aastapäeva tähistati pea üheaegselt nii Torontos, Stockholmis kui Tartus. 26. aprillil 1988 Tartu ülikooli raamatukogus peetud aastapäevakonverentsil tehti ettepanek seltsi tegevus taastada. 60 konverentsil osalejat valis seltsi tegelikuks käivitamiseks korraldava komisjoni koosseisus Herbert Ligi, Jüri Linnus, Ott Kurs, Harald Peep ja Tiit Rosenberg. Selts taasatati 10. oktoobril 1988.

Alates 2008. aastast annab selts välja stipendiumi parima(te) Seltsi kõnekoosolekutel esitatud ettekande (ettekannete) eest. Esimesena pälvis selle Ott Kurs. 2009. aasta stipendiumi sai Elvi Nassar.

Seltsi esimees oli aastatel 19962008 Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor Tiit Rosenberg, alates 23. jaanuarist 2008 arheoloog Heiki Valk. Seltsil on ka kümneliikmeline juhatus ning 2010. aasta seisuga 116 tegev- ja 16 auliiget.

Vaata ka [muuda]

Väljaanded [muuda]

  • Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused), Dorpat/Tartu, 1840-1943; 34 köidet. Uuesti alates 2006. aastast, seni veel 2 köidet.
  • Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat), Dorpat/Tartu, 1861-1938; 72 köidet. Uuesti alates 1995. aastast, seni veel 8 köidet.
  • Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad), Dorpat/Tartu, 1863-69; 7 köidet.

Välislingid [muuda]

Kirjandus [muuda]