Helsingi

Allikas: Vikipeedia

Helsingi vapp
Helsingi

soome Helsinki
rootsi Helsingfors

Helsingil ei ole lippu

Pindala: 213 km²
Elanikke: 578 126 (2009)

koordinaadid: 60°10′ N, 24°57′ E

Helsingi (soome Helsinki, rootsi Helsingfors) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Koos Espoo, Kauniaise ja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest.

Geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E.

Pindala on 715,55 km², millest 213 km² on maismaad ja ülejäänud 500 km² veealad. Helsingis on üle 300 saare.

Linna pikim tänav on Mannerheimintie (5420 m).

Helsingis töötavad buss, tramm ja metroo.

[redigeeri] Haldusjaotus

Helsingi linnaosad piirkondade kaupa:

Kesklinn: Alppila - Arabianranta - Eira - Etu-Töölö - Hakaniemi - Harju - Hermanni - Kaartinkaupunki - Kallio - Kamppi - Katajanokka - Kluuvi - Koskela - Kruununhaka - Kumpula - Käpylä - Lauttasaari - Linnunlaulu - Meilahti - Merihaka - Pasila - Punavuori - Ruoholahti - Taka-Töölö - Toukola - Ullanlinna - Vallila
Ida-Helsingi: Herttoniemi - Itäkeskus - Jollas - Kallahti - Karhusaari - Kivikko - Kontula - Kulosaari - Kurkimäki - Laajasalo - Marjaniemi - Mellunmäki - Meri-Rastila - Myllypuro - Puotila - Puotinharju - Rastila - Roihuvuori - Salmenkallio - Santahamina - Sörnäinen - Talosaari - Tammisalo - Ultuna - Vartiokylä - Vesala - Vuosaari - Östersundom
Põhja-Helsingi: Fallkulla - Itä-Pakila - Jakomäki - Latokartano - Länsi-Pakila - Malmi - Maunula - Oulunkylä - Paloheinä - Pihlajamäki - Pihlajisto - Puistola - Pukinmäki - Savela - Siltamäki - Tapanila - Tapaninvainio - Tapulikaupunki - Torpparinmäki - Veräjämäki - Viikki
Lääne-Helsingi: Etelä-Haaga - Haaga - Hakuninmaa - Kannelmäki - Kivihaka - Konala - Lassila - Malminkartano - Maununneva - Munkkiniemi - Pikku-Huopalahti - Pitäjänmäki - Pohjois-Haaga - Ruskeasuo - Tali

[redigeeri] Ajalugu

Helsingi

Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest.

Mõnevõrra parandas Helsingi positsiooni Suomenlinna merekindluse rajamine 18. sajandil, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808 Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla.

1811 käskis Venemaa keiser Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome uueks pealinnaks. Linna südameks ehitati ampiirstiilis kesklinn, mis pidi sümboliseerima Soome suurvürsti, kelleks oli Venemaa keiser, võimu. Linna arhitekt oli Carl Ludvig Engel.

Turu kuninglik akadeemia, mis oli seni Soome ainus ülikool, toodi 1827 Helsingisse üle. See kinnistas veelgi linna uut rolli.

1918 sai Helsingi iseseisva Soome Vabariigi pealinnaks.

1952. aastal toimusid Helsingis suveolümpiamängud. Nendest linnadest, kus suveolümpiamängud on peetud, on tänapäeval Helsingi kõige väiksem (ehkki mõni linn on pidanud suveolümpiamänge ajal, mil ta oli väiksem kui Helsingi 1952. aastal). Helsingis on toimunud ka 1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning 1971. ja 1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.