1583

Sündinud 1583 • Surnud 1583 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 15. sajand | 16. sajand | 17. sajand | ►
◄ | 1550. aastad | 1560. aastad | 1570. aastad | 1580. aastad | 1590. aastad | 1600. aastad | 1610. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1579 | 1580 | 1581 | 1582 | 1583 | 1584 | 1585 | 1586 | 1587 | ► | ►►

1583. aasta (MDLXXXIII) oli 16. sajandi 83. aasta.

Sündmused maailmas

• 12. jaanuar – Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
• 21. veebruar –Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
• 21. veebruar Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
• 12. aprill Oranje Willem abiellub pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, prantslased hugenoti Louise de Colignyga.
• 22. mai Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
• 26. mai Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
• 17. juuni Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
• 18. juuni Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustuspoliisi (William Gibbonsi surma puhul).
• 5. august Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune Saint John's Kanadas Newfoundlandis.
• 10. augustil sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
• August John Whitgift sai Edmund Grindali järel Canterbury peapiiskopiks.
• 9. september Asutati Würzburgi ülikool.
• 10. oktoober Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
• 20. november Parma hertsog vallutas Aalsti.

• Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
• San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
• Toimus Shizugatake lahing
• Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
• Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
• Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
• Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House 'i.
• Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
• Mariestad sai linnaõigused.
• Asutati Allahabadi linn.
• Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
• Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
• Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
• Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase töö De emendatione temporum.
• Giovanni Bolognal valmis skulptuur Sabiinitaride röövimine.
• Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
• Ilmus Philip Stubbe'i teos The Anatomy of Abuses.
• Ilmus Johann Weyeri raamat Pseudomonarchia Daemonum.
• Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmisvõistlus
• John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
• Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
• Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.

Sündmused Eestis

• 19. märts – Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaali Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
• 18. aprill – Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
• 10. august – lõppes Liivi sõda. Vene-Rolotsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.

• Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile (Burchard Bélavàry de Sycava).
• Mainiti esmakordselt Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier) ja Lõusa küla (Laus) ning Ülde küla.

Sündinud

• 8. jaanuar Simon Episcopius, hollandi teoloog
• 3. märts Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof.
• 10. aprill Hugo Grotius, hollandi jurist
• 16. juuni Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
• 30. juuni Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
• 9. september Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
• 24. september, Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
• 25. detsember, Orlando Gibbons, inglise helilooja

• Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
• Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
• Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
• Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
• Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
• John Pym, Inglise poliitik
• John Beaumont, inglise poeet

Surnud

• 12. jaanuar Alba hertsog, Hispaania Madalmaade kuberner
• 6. mai Zacharius Ursinus, saksa teoloog
• 9. juuni Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv, Iirimaa asevalitseja
• 30. juuni Sofia Gyllenhielm, Johan III tütar
• 6. juuli Edmund Grindal, Canterbury peapiiskop
• 22. oktoober Ludwig VI, Pfalzi kuurvürst
• 2. november John Slade, katoliku märter (hukati)
• 2. november John Bodey, katoliku märter (hukati)

• Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
• Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
• Oda Nobutaka
• Sakuma Morimasa, Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
• Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)