1583
Allikas: Vikipeedia
1583. aasta
Sajandid: 15. sajand - 16. sajand - 17. sajand
Aastakümned: 1530. aastad 1540. aastad 1550. aastad 1560. aastad 1570. aastad - 1580. aastad - 1590. aastad 1600. aastad 1610. aastad 1620. aastad 1630. aastad
Aastad: 1578 1579 1580 1581 1582 - 1583 - 1584 1585 1586 1587 1588
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
- 12. jaanuar Holland ja Flandria läksid üle Gregoriuse kalendrile.
- 21. veebruar Groningen läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 21. veebruar Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
- 12. aprill Oranje Willem abiellub pärast Charlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa, prantslased hugenoti Louise de Colignyga.
- 22. mai Ernst von Bayern valiti Kölni katoliku peapiiskopiks.
- 26. mai Ristiti William Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
- 17. juuni Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
- 18. juuni Londonis lunastas Richard Martin esimese elukindlustuspoliisi (William Gibbonsi surma puhul).
- 5. august Sir Humphrey Gilbert rajas esimese Inglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praegune St. John's Kanadas Newfoundlandis.
- 10. augustil sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
- August John Whitgift sai Edmund Grindali järel Canterbury peapiiskopiks.
- 9. september Asutati Würzburgi ülikool.
- 10. oktoober Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
- 20. november Parma hertsog vallutas Aalsti.
- Jesuiidid kinnitasid kanda Hiinas, saabusid Türgisse ja alustasid Peruus põliselanike ristiusku pööramist.
- San Luis Potosí kohale asutati frantsiskaani misjon.
- Toimus Shizugatake lahing
- Saksamaal ja Šveitsis võeti kasutusele Gregoriuse kalender.
- Galileo Galilei leiutas pendli.
- Asutati Edinburghi ülikool Šotimaal.
- Toyotomi Hideyoshi käsul alustati Ōsaka lossi ehitamist.
- Northamptonshire'is hakati ehitama Holdenby House 'i.
- Venelased rajasid mäemaride asualale Kozmodemjanski kindluse.
- Mariestad sai linnaõigused.
- Asutati Allahabadi linn.
- Hessen-Rheinfels liidendati Hessen-Darmstadtiga.
- Katzenelnbogen liidendati Hessen-Kasseliga.
- Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsed madrigalid.
- Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase töö De emendatione temporum.
- Giovanni Bolognal valmis skulptuur Sabiinitaride röövimine.
- Rudolf II Habsburg asus elama Prahasse.
- Ilmus Philip Stubbe'i teos The Anatomy of Abuses.
- Ilmus Johann Weyeri raamat Pseudomonarchia Daemonum.
- Inglismaal peeti esimene teadaolev vibulaskmisvõistlus
- John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
- Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
- Ericus Erici Sorolainen sai Turu peapiiskopiks.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 19. märts Tartusse saabusid esimesed jesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poola orduprovintsiaali Giovanni Paolo Campana, preestrid Theodor Havkenscheid, Thomas Busaeus, Valentin Hengelius ja Johannes Ambrosius Völcker ning ilmikvennad Johannes Strunk ja Stepan Braun.
- 18. aprill Tartus alustas tegevust jesuiitide gümnaasium.
- 10. august Lõppes Liivi sõda. Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa Rootsile.
- Tallinna Raeapteek renditi Johan Burchardtile.
- Mainiti esmakordselt Õngu küla (Ennige), Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza), Vaikla küla, Tudulinnat (Tutinlinna), Mustoja küla, Sulustvere küla (Suroswieri), Adavere küla (Adawier) ja Lõusa küla (Laus).
[redigeeri] Sündinud
- 8. jaanuar Simon Episcopius, hollandi teoloog
- 3. märts Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof.
- 10. aprill Hugo Grotius, hollandi jurist
- 16. juuni Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
- 30. juuni Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
- 9. september Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
- 24. september, Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
- 25. detsember, Orlando Gibbons, inglise helilooja
- Nzinga, Ndongo ja Matamba (praeguses Põhja-Angolas ja Kongo DV-s) kuninganna ja väepealik
- Antonius Deynan, katoliku märter (dateering)
- Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud 24. november)
- Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
- Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
- John Pym, Inglise poliitik
- John Beaumont, inglise poeet
[redigeeri] Surnud
- 12. jaanuar Alba hertsog, Hispaania Madalmaade kuberner
- 6. mai Zacharius Ursinus, saksa teoloog
- 9. juuni Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv, Iirimaa asevalitseja
- 30. juuni Sofia Gyllenhielm, Johan III tütar
- 6. juuli Edmund Grindal, Canterbury peapiiskop
- 22. oktoober Ludwig VI, Pfalzi kuurvürst
- 2. november John Slade, katoliku märter (hukati)
- 2. november John Bodey, katoliku märter (hukati)
- Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
- Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
- Oda Nobutaka
- Sakuma Morimasa, Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
- Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)
