Alvar Aalto

Alvar Aalto 1976. aasta margil

Hugo Alvar Henrik Aalto ['aaldo] (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane – 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos.

Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige.

Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolmejalgne taburet "L".

Elu ja looming

Ta õppis 1916–1921 Helsingi Tehnikaülikoolis Armas Lindgreni õpilasena arhitektuuri (1917 katkestas ta õpingud, et osaleda vabadusvõitluses) ning avas 1923 Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo.

Aastal 1924 abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Nende pulmareis Itaaliasse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks Vahemeremaade kultuuriga.

Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus.

Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism.

1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse.

Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 1930–1935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline.

Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust.

Hooneid

Helsingi tehnikaülikooli auditoorium

• 1925 Jyväskylä tööliste maja
• 1927–1935 Viiburi linnaraamatukogu
• 1929 isamaalaste ühenduste hoone Jyväskyläs
• 1929 Turu ajalehe Turun Sanomat toimetuse hoone
• 1929–1933 Paimio sanatoorium
• 1932 professor August Tammekannu villa Tartus
• 1936–1939 ja 1951–1954 elamud Sunilas
• 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran)
• 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel
• 1938 Villa Mairea Noormarkkus
• 1939 Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel
• 1947–1949 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Senior Dormitory (Baker House) Cambridge'is Massachusettsis
• 1952 Säynätsalo raekoda
• 1953 spordikeskus ja kontserdisaal Viinis Vogelweidplatzil
• 1955–1958 Helsingi tööliste kultuurimaja
• 1956 Soome paviljon Venezia biennaalil
• 1956–1958 Maison Carrée Pariisi lähedal
• 1957 Interbau elamu Berliinis
• 1958 Bagdadi kunstimuuseum
• 1958–1962 Wolfsburgi kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus
• 1962 Bremeni satelliitlinna Neue Vahri kõrghoone
• 1962 Leverkuseni kultuurikeskus
• 1962–1971 Finlandia-talo Helsingis
• 1963 Alvar Aalto kultuurikeskus Wolfsburgis
• 1963–1972 Põhja-Jüütimaa kunstimuuseum Ålborgis
• 1964 Tehnikaülikool Otaniemis
• 1964 British Petroleum'i büroohoone Hamburgis
• 1965 Seinäjoki kohaliku omavalitsuse keskus ja kirik
• 1965 Castrop-Rauxeli linnakeskus
• 1967 kohaliku omavalitsuse keskus Zürichis
• 1968 kõrgelamu Schönbühl Luzernis
• 1968 Detmerode kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus Wolfsburgis
• 1968 Põhjala Maja Reykjavíkis
• Ta plaanis ja alustas Esseni ooperiteatri (Aalto teatri) ehitamist; hoone valmis alles pärast tema surma, 1988.
• Café Aalto, Akateeminen Kirjakauppa Helsingis (postuumselt ühe lammutatud kohviku mööbli baasil)

Tunnustused

• 1957 – Kuninglik kuldmedal

Kirjandus

• K. Fleig. Alvar Aalto, 3 köidet, Zürich 1963–1978.
• G. Schildt. Alvar Aalto, 3 köidet, New York 1984–1991.
• G. Schildt. Alvar Aalto: The Complete Catalogue, London 1994.

Välislingid

• Alvar Aalto koduleht (soome ja inglise keeles)
• Aalto projekteeritud majad Alajärvi linnas: noorte seltsimaja (1919) jt.
• Toomas Rein: Alvar Aalto 100
• Lühibiograafia
• Mart Kalm: "Aaltot imetledes": Aalto mõjud Eesti arhitektuuris
• Karin Hallas Alvar Aalto Tammekannu villast Tartus
• Mirjam Peil: Villa Tammekann
• Karin Hallas "Lähemale Aaltole"
• Restorani Savoy sisekujundus
• Pildid Aalto loomingust
• Vuoksenniska Kolme Risti kirik
• Aalto taburetid
• Aalto tool
• Alvar Aalto näitus Rotermanni soolalaos
• Näitus Tallinna Kunstihoone galeriis «Alvar Aalto mööbel - eile ja täna»
• Alvar Aalto muuseum Jyväskyläs
• Biography of Alvar Aalto
• Alvar Aalto's Savoy Vase (1936)