Võru

See artikkel räägib linnast; orienteerumisklubi kohta vaata artiklit OK Võru; kehade kuju kohta vaata Võru.

Võru

võru Võro

Võru lipp

Võru vapp

Pindala: 13,2 km²

Elanikke: 12 951 (1.01.2012)

koordinaadid: 57° 51′ N, 27° 0′ Ekoordinaadid: 57° 51′ N, 27° 0′ E

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru-Petseri piirkond, Friedrich Theodor Schuberti kaardil (1850–1890)

Tantsijad Võru folgil

Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Katariina kiriku kõrval

Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil

Veetorn raudteejaama lähedal.

Võru endine pritsumaja.

Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus.

Linna läbib Peterburi–Pihkva–Riia raudtee Valga–Petseri raudteelõik ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga.

Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin".

Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992.

Võru kaitsepühak on Püha Jüri^[viide?].

Sisukord

1 Asend
2 Rahvastik
- 2.1 Võru elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
3 Majandus
4 Ajalugu
5 Haridus
6 Vaatamisväärsused
7 Viited
8 Vaata ka
9 Sõpruslinnad
10 Vaata ka
11 Välislingid

Asend [muuda]

Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve – Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi.

Rahvastik [muuda]

Võru elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel [muuda]

Rahvus	1970^[1]		1979^[2]		1989^[3]		2000^[4]		2011^[5]
Rahvus	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	15398	100	16767	100	17496	100	14879	100	12667	100
eestlased	12307	79,93	13783	82,20	14985	85,65	13414	90,15	11651	91,98
venelased	2277	14,79	2378	14,18	1934	11,05	1112	7,47	804	6,35
ukrainlased	312	2,03	261	1,56	249	1,42	99	0,67	64	0,51
valgevenelased	112	0,73	96	0,57	90	0,51	44	0,30	30	0,24
soomlased	91	0,59	77	0,46	81	0,47	61	0,41	40	0,32
lätlased	30	0,19	30	0,18	35	0,20	23	0,15	14	0,11
muud	269	1,75	142	0,85	122	0,70	126	0,85	64	0,51

Majandus [muuda]

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse 12 ettevõtetes(üle 20 töötaja) on umbes 1100 töötajat ning toodangu müük oli 2011. aastal umbes 60 miljonit €. Traditsiooniliselt on tähtsamad kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud: toiduaine- ja puidutööstus (sealhulgas mööblitööstus). Toiduainetetööstuse ettevõtted annavad umbes 80 % käibest. Suurima müügituluga on Valio kontserni kuuluv Võru Juustutehas, mis müüs 2011. aastal toodangut 39 miljoni € eest ja Cristella pagaritööstus.

Tegutseb rõiva,jalatsi,metallitoodete,ehitusmaterjalide tootmise ettevõtteid.

Ajalugu [muuda]

Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest^[6]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sh Võru kreis.

19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen.

Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi.

Haridus [muuda]

Võrus tegutseb kolm gümnaasiumi: Võru Kesklinna Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Võru Täiskasvanute Gümnaasium ning kaks põhikooli: Võru I Põhikool ja erivajadustega õpilastele mõeldud Võru Järve Kool. Võru Vene Põhikool suleti 14. juulil 2010.

Vaatamisväärsused [muuda]

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument mälestussammas ja park Tamula järve kaldal.
Rippsild Tamula järve põhjanurgas Roosisaarele.
Roosisaarel silla läheduses muinsuskaitse all olev kiviaja asulakoht.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum (1941).
Võrumaa Muuseum – ülevaade elust Võrumaal kiviajast tänapäevani.
Võru instituut – võru keele ja kultuuri edendamis- ja uurimisasutus, kus igaüks võib tutvuda võrukeelse kirjasõna, muusika, teaduse, kohanimede ja infotehnoloogiaga.
Võru Katariina kirik (1793) ja Võru Suurkannataja Ekaterina kirik (1806) – arhitektuurimälestised Võru kesklinnas.
Parvlaeva "Estonia" katastroofis hukkunute mälestusmärk Katariina kiriku kõrval asuval haljasalal.
Vabadussõjas langenute kalmistu ja Võru Vabadussõja mälestussammas (taastatud 1988) Võru surnuaias.
Arteesiakaev Võru-Kubijal Kubija järve ääres – arteesiabasseini survelised veed väljuvad siin mitmesaja meetri sügavuse puuraegu kaudu maapinnale.
Võru Tamula ranna promenaad (2009)

Viited [muuda]

↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
↑ [1]