Kohtla-Järve

Allikas: Vikipeedia
Kohtla-Järve


Pindala 39,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 33 675 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 0321[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 27° 17′ E
Kohtla-Järve (Eesti)
Kohtla-Järve
Kaart

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.[viide?]

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946.[viide?]

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone

Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast:[4]

1 – Järve, 2 – Ahtme, 3 – Oru, 4 – Sompa, 5 – Kukruse
Elanike arv linnaosas 2011 2016 2017 2021
Järve 17 054 15 869 15 952 15 656
Ahtme 17 252 16 222 16 140 15 602
Oru 1266 1133 1117 996
Sompa 958 873 870 754
Kukruse 572 550 529 467

Aastatel 19601991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu kuuenda linnaosana Viivikonna koos Sirgalaga, pärast seda on külad Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viru Keemia Grupi tehas

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on põlevkiviõli tootmine ja keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: VKG Oil, Eastman Specialties, VNK, mille toodangu müügikäive oli 2021. aastal umbes 480 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2013. aastal .[viide?]

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine, oluline on ka õmblustööstus.[viide?]

Hinnanguliselt oli 2021. aastal töötleva tööstuse toodangu müük umbes 550 miljonit eurot.[viide?]

2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.[viide?]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve kultuurimaja

Kohtla-Järvel tegutseb kuus põhikooli (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool). Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohtla-Järvel on ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.[viide?]

Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.[viide?]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

New Consolidated Gold Fields Ltd Kohtla õlitehas
Esimese Eesti Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve õlivabrik, 1937

Kohtla-Järve nimi pärineb sellest, et koht asutati Kohtla ja Järve mõisa maade piirile. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula).[viide?]

Kohtla-Järve linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla kohale seoses põlevkiviõlitööstuse (Esimene Eesti Põlevkivitööstus) loomisega 1920. aastate alguses. Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. 1930. aastatel tekkisid Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. Kävale rajatud kaevandusettevõtte juurde kujunes arhitekt Anton Lembit Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt, mis pole säilinud), omaette kahekorruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning arhitekt Eugen Habermanni projekti alusel[6] (1920–1921) kavandatud ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Pärast 1930. aastate majanduskriisi ehitati kolmekorruselisi paekivist tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. 1940. aastal hakati Kohtla tee äärde ehitama kahekorruselisi kahetoaliste korteritega elamuid.[viide?]

1946. aastal nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947. aastal vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ja Kukruse alev.[viide?]

Endine Kohtla-Järve RSN TK ja EKP Kohtla-Järve Linnakomitee hoone, Keskallee 19

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?] 1950. aastal ehitati Kohtla-Järve kino "Pobeda", Keskallee 1. 1959. aastal liideti Kohtla ja Kukruse alev Kohtla-Järve linnaga. 1960. aastal ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev, 1960. aastal Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964. aastal loodi Kohtla-Järve rajoon.[viide?]

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 20032016 Jevgeni Solovjov.[7][8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Statistikaamet (14.8.2018). "RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
  5. "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
  6. Siidisuka asum Kohtla-Järvel, www.arhitektuurimuuseum.ee
  7. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  8. Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
  9. II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.08.2021)
  10. Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019. See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
  11. Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]