Koolujõgi
Koolujõgi on Tartu linnas voolanud endine jõgi, Emajõe haru.
Kuni 18. sajandi lõpuni voolas Emajõgi Tartu kesklinnas kahes harus, tehes seda ümber Holmiks nimetatud saare, jõe linnast kaugemal olevat haru nimetati Koolujõeks.[1] 1764. aastal hakati Toomemäele uusi bastione rajama, õgvendati tänavaid ning laiendati Tartu raekoja esist turuplatsi jõe suunas. Kivisilla ehitamise ajal (1770.–1780. aastad) suunati kogu Emajõgi voolama mööda Koolujõge, kuid peale silla valmimist otsustas linn Koolujõe, mis oma idaküljel ulatus kuni praeguse Narva maanteeni, kinni ajada.[2] Koolujõe säng täideti Kivisilla ehitamise ja Holmil olnud bastioni lammutamise käigus kuhjunud jäätmetega, sinna lubati prügi tassida ka linnarahval. Seetõttu lakkas Holm olemast saar ning selle kohal asub praegu Holmi park.[3]
Koolujõe kinniajamine muutis täielikult Emajõe vasakpoolset kaldatsooni.[4] Selle asemele tekkinud platsil peeti hobuselaatu ja seal olid voorimeeste seisukohad – seepärast nimetati platsi Hobuseturuks. Hiljem sai plats selle ääres asunud kaupmees Henningi maja järgi nimeks Henningi plats.[2]
2011. aastal märgiti Ülejõe pargis ja Narva maanteel maha Emajõe lisaharu ja Koolujõe kunagine säng.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Koolujõe asukoht.
- ↑ 2,0 2,1 KOOLUJÕGI. Vaadatud 01.10.2014.
- ↑ Eesti Loodus. Vaadatud 01.10.2014.
- ↑ Häving kui võimalus. Põhjasõja mõju Tartu linnaruumi arenguloole ja identiteedile. Mariann Rammo. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXIX (2011). Vaadatud 01.10.2014.
- ↑ Kultuuriaken: Sündmus: Üritusteseeria "Linnaruum ja aeg": Tartu keskaegne linnamüür. Vaadatud 01.10.2014.