Kiievi suurvürst

Allikas: Vikipeedia

'Рѹсь
Vene'


8621240
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Suur-Novgorod, Kiiev, Vladimir
Religioon õigeusu kirik
Peamised keeled vanavene
Rahaühik kuna, grivna, nogata

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.13. sajandil.

Novgorodi vürstiriigi valitseja Oleg vallutas 882. aastal Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. Oleg sai esimeseks Kiievi suurvürstiks. Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Novgorodi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavli vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastia teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.

Kiievi suurvürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Mongolite invasiooni järel Venemaale määras Kuldhordi khaan 1243. aastast vürstide seast suurvürsti (1. Jaroslav Vsevolodovitš), kes khaani vasallina kogus ja vastutas Venemaa vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]