Tartu raekoda
| Tartu raekoda | |
 |
|
| Üldinfo | |
|---|---|
| Asukoht | Tartu kesklinn, Raekoja plats |
| Stiil | barokk |
| Ehituse algus | 1782 |
| Ehituse lõpp | 1789 |
| Renoveeritud | 2001 |
| Aadress | Raekoja plats 1A, 51007 Tartu |
| Tehniline ülevaade | |
| Korruseid | 3 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, Rostockist |
Tartu raekoda on Tartu linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.
Tartu raekoja hoone asub Tartu vanalinnas Raekoja platsil. Raekoja ette jääb Raekoja plats, mille vastasservas möödub Vabaduse puiestee ning selle taga ületab Emajõe Kaarsild. Raekoja tagant möödub Ülikooli tänav, mille taha Toomemäe nõlvale jääb Pirogovi plats, Raekoja nurga juurest tõuseb aga mäkke Lossi tänav.
Sisukord |
Ehituslugu [muuda]
Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar üksikut hoonet. Nii on ka Tartu raekoda näiteks Tallinna raekojaga võrreldes suhteliselt uus: see ehitati 1782–1789.
Raekoja projekti tegi Rostockist pärit ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili.
Kolmekorruseline, kõrge kelpkatuse ja haritorniga raekoda esindab oma põhikujus Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni (samas stiilis on ka Narva raekoda). Peafassaadi viiluvälja ehib rokokoostiilis kartušš, seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga varaklassitsism.[1]
Renoveerimised [muuda]
2001. aastal paigaldati raekoja torni uued kellad, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad raekoja kellad Raimond Valgre "Tartu marssi". Komplekt 18 kellast valmis Saksamaal Karslruhe kellatehases ja maksis 700 000 krooni, need paigaldas tehase kellameister Günter Granz.[2] Alles jäid ka kaks vana kella.[3].
Linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas apteek ja infopunkt, kus paikneb Tartu linnamuuseumi püsinäitus "Aeg ja Tartu linna valitsemine"[4]. Raekoja saalis korraldatakse kontserte. Varem on hoones olnud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla.[3]
Viited [muuda]
- ↑ Kaur Alttoa Voldik Tartu raekojast
- ↑ "Tartu raekoda sai uhke kellamängu" Delfi/BNS, 24. detsember 2001
- ↑ 3,0 3,1 Tartu raekoda kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Raenäitusest"
Pildigalerii [muuda]
-
Tartu raekoda, vaade Toomemäe nõlvalt.
-
Tartu raekoda 1910. aasta paiku.
-
Tartu raekoda 1925. aastal.
-
Tartu raekoda 2009. aastal.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu raekoda |
- Tartu raekoda Tartu linna kodulehel
- Kaur Alttoa Voldik Tartu raekojast (pdf, suurus 540 KB)
- Tartu raekoda kultuurimälestiste riiklikus registris
- Ene Puusemp "Tartu raekoja ehitasid saksa meistrid" Postimees, 16.12.1998 (intervjuu Udo Tiirmaaga)
- Jaan Olmaru "Tartu raekoda muutub advendikalendriks" Tartu Postimees, 04.11.2010
Kirjandus [muuda]
- Helmi Üprus "Tartu raekoda" Tallinn: Eesti Raamat, 1984
- H. Ruusmaa "Tartu raekoja ehituslugu" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 87–95
