Tartu Raatuse Kool

Allikas: Vikipeedia
Tartu Raatuse Kool
Asutatud 1919
Kooli tüüp põhikool
Direktor Toomas Kink (2008– )
Asukoht Tartu
Aadress Raatuse 88a
Koordinaadid 58° 23′ 3″ N, 26° 44′ 12″ E
Koduleht Kooli veebisait

Tartu Raatuse Kool (varem Tartu Raatuse Gümnaasium) on Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Raatuse 88a tegutsev põhikool.

Ajalugu[1][muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Tütarlaste Gümnaasium (1919–1937)[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Raatuse Kooli eelkäija oli augustis 1919 asutatud ja 15. septembril 1919 tööd alustanud Tartu Linna Tütarlaste Gümnaasium (ka Tartu Naisgümnaasium). 1920. aasta mais nimetati kool ümber Tartu Tütarlaste Gümnaasiumiks.

Tartu esimene munitsipaalgümnaasium asus aadressil Riia tänav 2. Kooli juhataja oli Markus Univer ja tema asetäitja Olga Ramul.

Tartu 2. Gümnaasium, Tartu 2. Progümnaasium ja Tartu 2. Reaalkool (1937–1940)[muuda | muuda lähteteksti]

1934. ja 1937. aasta koolireformi tulemusel nimetati kool 1937. aasta mais Tartu 2. Gümnaasiumiks, Tartu 2. Progümnaasiumiks ja Tartu 2. Reaalkooliks. Tartu tütarlaste gümnaasium (TTG) jagunes 1934. aasta keskkoolireformi ja sellele järgnenud 1937. aasta muudatuste kohaselt kolmeks koolitüübiks: progümnaasium, reaalkool ja gümnaasium. Kõik kolm asusid ühe katuse all ja olid ühe koolijuhi, Jaan Roosi juhtida[2].

Tartu 2. Keskkool (1940–1941) ja Tartu 2. Gümnaasium (1941–1944)[muuda | muuda lähteteksti]

1940 nimetati gümnaasiumid ümber keskkoolideks ja kool hakkas kandma Tartu 2. Keskkooli nime. 19. augustil 1940 nimetati Jaan Konks Tartu II Keskkooli direktori kohuste täitjaks[3]. 1941. aasta oktoobris nimetati kool jälle gümnaasiumiks – Tartu 2. Gümnaasium.

Sõja-aastail kasutasid koolimaja sõjaväeosad, õppetöö toimus 1. keskkooli ruumes. Koolihoone kannatas 1944. aasta sõjatules ning hiljem hävines.

Tartu Linna 3. Keskkool (1944–1965)[muuda | muuda lähteteksti]

1944 sai kool Tartu Linna 3. Keskkooli nime. Oma maja puudumise tõttu toimus õppetöö esialgu praeguse Tartu Õpetajate Seminari ruumides Salme 1. 15. detsembril 1945 asus kool õppetööd läbi viima Tartu 2. Keskkooli ruumides. 1952. valmis uus koolihoone Puiestee 62. Maja jagati Tartu 6. keskkooliga (venekeelne kool). Algas kooli muutmine täiskomplektseks segakooliks. 1955. aastast töötas kool keskkoolina (1.–11.klass), kuid igipõlises tütarlastekoolis säilis ka hiljem tütarlaste ülekaal. 1960. aastate algul eesti õpilaste arv vähenes. 1963. aastal otsustati liita eesti ja vene kool ühtse juhtimise alla ja likvideerida keskkool, sündis nn rahvaste sõpruse kool.

Tartu 3. 8-klassiline Kool (1965–1969)[muuda | muuda lähteteksti]

1965. aastal lõpetas tollase Tartu Linna 3. Keskkooli viimane lend ja kool nimetati Tartu 3. 8-klassiliseks Kooliks. See oli kakskeelne kool.

Tartu 3. Keskkool (1969–1997)[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Linna TSN Täitevkomitee (tolleaegse Tartu linnavalitsuse) 21. veebruari 1969. aasta otsusega liideti Tartu 3. 8-klassiline ja 13. 8-klassiline kool. Uus kool muudeti taas keskkooliks ning nimetati alates 1. septembrist 1969. taas Tartu 3. Keskkooliks. Kooli asukohaks määrati Puiestee 62, kooli piirkonnaks Ülejõe linnaosa. Õppevahendid ja inventar moodustus mõlema kooli ühisest varast.

13. 8-klassiline Kool oli välja kasvanud 1805. aastal asutatud Ülejõe algkoolist (1905 Tartu Elementaarkool, Tartu Linna II algkool kuni 1940). Tulihingeliste patriootidena soovisid Arnold Kuus ja Andres Pärl ühendatud 3. keskkooli asutamisaastaks lugeda 1805. aastat. Tartu Linnaarhiivi juures olev ajalookomisjon arutas seda taotlust ja otsustas: "jätta kooli asutamisaastaks 1919, jätta kooli nimeks Tartu 3. Keskkool ja lugeda kool Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi järglaseks. Lugeda 13. 8-klassiline kool harukoolina liitunuks." Põhjenduseks toodi, et Tartu 3. Keskkoolil on läbi aastate kujunenud suur vilistlaskond, harukoolina liitunud koolist aga on paljud hiljem lõpetanud veel mõne kooli, mille vilistlased nad juba on. Paljud neist on lõpetanud ka Tartu 3. Keskkooli.

Kooli vene osakonnast sai Tartu 6. Keskkool, mille uueks asukohaks sai 1969. aasta sügisel valminud koolihoone Uuel tänaval.

1973. aastal valmis kooli praegune hoone Raatuse tänaval. Samast aastast hakati koolis õpetama süvendatult saksa keelt.

Tartu Raatuse Gümnaasium (1997–2013)[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1. maist 1997 kandis kool Tartu Raatuse Gümnaasiumi nime. Septembrist 1997 kuni juunini 2001 töötas koolis saksakeelne osakond. Mitmeid aineid õpiti saksa keeles ja osakonna lõpetajad said hea lähtepositsiooni, et kandideerida Saksamaa kõrgkoolidesse. Osakonnas töötasid õpetajad Saksamaalt.

2000. aastatel oli populaarne koolidevaheline võistlus Anne Õps (Tartu Raatuse Gümnaasium, Tartu Kommertsgümnaasium, Tartu Descartes'i Lütseum, Tartu Kivilinna Gümnaasium, Tartu Annemõisa Kool, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Tartu Õppekeskus, Tartu Noorte ja Tehnikamaja, Audentese Erakool, Tartu Maarja Kool, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Tartu Kroonuaia Kool). Võisteldi korvpallis, võrkpallis, mälumängus, sulgpallis, indiaca's ja kombineeritud teatevõistluses.

1998/1999. õppeaastal ilmus 5 numbrit kooli ajalehe Raatuse Raginad. Selle väljaande järeltulijaks sai Raginakuulutaja, mida ilmus aastatel 1999–2002 27 numbrit. Uus ajaleht Meie Maailm kogus tuntust lausa üle riigi, noppides mitmel aastal koolilehtede konkursi esikoha.

Tartu Raatuse Kool (2013–)[muuda | muuda lähteteksti]

1. septembril 2013 sai Tartu Raatuse Gümnaasiumist põhikool, samast päevast kannab kool Tartu Raatuse Kooli nime.

2017–2018 aastal läbis hoone põhjaliku remondi, saades futuristliku väljanägemise.

Koolijuhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Koolil on saja-aastase ajaloo jooksul olnud 18 juhatajat ja direktorit:[1]

Tuntud vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rozental, Väinu (2019). Reveranss roosinupukestele. 100 aastat Raatuse kooli asutamisest. TORE Kirjastus.
  2. Ene Puusemp, Riia ja Kalevi nurgal õitsesid roosinupukesed, tartu.postimees.ee, 22. jaanuar 2014
  3. 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]