Maardu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on linnast; küla kohta Jõelähtme vallas vaata artiklit Maardu küla.

Maardu

Maardu linna vapp
Maardu vapp
Maardu linna lipp
Maardu lipp

Pindala: 22,76 km²
Elanikke: 17 292 (01.01.2013)[1]

EHAKi kood: 0446
Koordinaadid: 59° 29′ N, 25° 1′ E59.47805555555625.016111111111koordinaadid: 59° 29′ N, 25° 1′ E
Maardu (Eesti)
Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga. Linnas elab üle 17 000 inimese.

Linna võib jaotada piirkondadeks:

Maardu linnapea on alates 2013. aastast Nikolai Vojeikin. Enne teda oli linnapea 1996. aastast Georgi Bõstrov.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi on pärit teisel pool Maardu järve paiknevalt Maardu mõisalt. Viimane sai oma nime arvatavalt surmahaldjas Marduse järgi.[viide?]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda mainiti asulat tänapäeva Kallavere kohal aastal 1241, endise Kroodi küla kohta on andmeid 1397. aastast. Nende asulate endisel asukohal praegune Maardu põhiosas paiknebki. Kroodi küla tänapäeval enam ei ole. Kallavere küla paikneb praegu Maardust kirdes, kuuludes tervenisti Rebala muinsuskaitsealasse.

Maardust sai tööstusasula tänu fosforiidi kaevandamisele. Kaevandamist alustati Ülgase külas juba 1920. aastatel. 1939. aastal rajati Maardusse Eesti Fosforiidi tehas ja karjäärid, kus Teise maailmasõja ajal oli fosforiidimaardla alal Saksa koonduslaagrid.

Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi. See reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. 1951 sai Maardu alevi õigused ning linnaõigused 17. juulil 1980. aastal.

Maardu alad kuulusid 1963–1991 administratiivselt Tallinna alla. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 7. novembril 1991.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[2]
2001 16 729
2002 16 706
2003 16 677
2004 16 648
2005 16 601
2006 16 570
2007 16 550
2008 16 549
2009 16 531
2010 16 529
2011 17 524

Maardus elavast umbes 17 500 inimesest on enamik vene rahvusest, vaid 25% on eestlased. Kokku leidub linnas 43 rahvuse esindajaid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Maardu 17 524 elanikust 4347 eestlased, 10 845 venelased, 861 ukrainlased, 660 valgevenelased, 168 tatarlased, 88 soomlased, 86 poolakad, 82 leedulased ja 62 armeenlased. Teiste rahvuste esindajate arv jäi alla 40.

Elanike keskmine vanus on 35–36 aastat.

Maardu Peaingel Miikaeli kirik

Kõige lähem luteri kirik on Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Kallavere elamupiirkonna keskel asub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule kuuluv Maardu Peaingel Miikaeli kirik. Linnas asub ka Eesti Jehoova Tunnistajate Maardu koguduse kuningriigisaal.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maardus asuvad koolieelsed asutused ja 3 üldhariduskooli, vaid Kallavere keskkool on neist eestikeelne. Vene keeles toimub õppetöö Maardu põhikoolis ja Maardu gümnaasiumis. Tegutseb ka Maardu Kunstide Kool, kus õpetatakse muusikat, koreograafiat ja maalikunsti.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maardu arengule on soodsalt mõjunud väga erinevate transpordiliikide olemasolu linna läheduses. Kõige tähtsamad kaubanduse seisukohalt on raudtee ja Muuga sadam. 15 kilomeetri kaugusel asub Tallinna lennujaam. Autotransport on samuti kasutatav, linnast läheb läbi Tallinna-Narva maantee (Peterburi tee).

Maardu ja Tallinna vahel liiguvad AS Temptrans bussiliinid. On tehtud plaane, et pikendada võimalikku Lasnamäe trammiliini Maarduni.

Vaata ka Maardu teede ja tänavate loetelu.

Ettevõtlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iru elektrijaam

Maardus asub Iru Soojuselektrijaam, mis toodab soojust ka Tallinnale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Maardu. Tallinn, 2003.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Omavalitsusüksuste võrdlus, Statistikaameti piirkondlik portaal (vaadatud 8. juunil 2011)
  2. Statistikaameti andmebaas