Eesti Reformierakond

Allikas: Vikipeedia
Eesti Reformierakond
Estonian Reform Party
Reformierakonna logo
Eesti erakond
Esimees Andrus Ansip
Asutamine 1994
Peakorter Tallinn
Koalitsioon Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Ideoloogia Liberalism Parempoolsus
Euroopa parlamendi fraktsioon Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus
Ametlik ajaleht Paremad Uudised Reformikiri
Kodulehekülg [1] www.reform.ee

Eesti Reformierakond on Eesti partei.

Eesti Reformierakonna programmiliseks eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond.

Sisukord

[redigeeri] Erakonna juhid

Erakonna esimees on Andrus Ansip ning aseesimehed Jürgen Ligi, Urmas Paet ja Keit Pentus.

Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Arto Aas, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas ja Jaanus Tamkivi.[1]

Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk.

Erakonna auesimees on Siim Kallas.[2]

[redigeeri] Volikogu

Reformierakonna volikogu esimees on Kristen Michal.

Volikogusse kuuluvad veel Leo Aadel, Andry Agard, Rein Aidma, Tiia Allas, Reigo Alp, Aivar Alviste, Kaja Amor, Allar Aron, Peep Aru, Piret Blande, Sirje Bärg, Merle Bötker, Evelyn Danilov, Egon-Einar Einberg, Meelis Elbre, Raido Fomitsev, Igor Gräzin, Veigo Gutmann, Veljo Haavel, Krista Habakukk, Kristel Habakukk, Piret Haljend, Urmas Hallap, Väino Hallikmägi, Kristel Hani, Heiki Hansen, Teet Helm, Aleksander Holst, Igor Ignahhin, Tiia Ilusk, Kalle Jents, Anu Juurmann, Regiina Jõhvikas, Ants Järvmägi, Heikki Kadaja, Mati Kadak, Anton Kaljula, Priit Kaljund, Teet Kallakmaa, Peeter Kallas, Andrus Kandima, Raivo Kangron, Igor Karnö, Ott Kasuri, Kersten Kattai, Jüri Kaver, Aime Keis, Priit Keskla, Aire Kiisk, Rita-Anette Kohava, Urmas Kruuse, Vaido Kubo, Ott Kukk, Arvo Kullapere, Karin Kund, Kristjan Kutsar, Rauno Kuus, Jüri Kuusk, Kaido Kõiv, Tõnis Kõiv, Kristjan Kõljalg, Lea Kõrv, Mati Laansalu, Erkki Laidinen, Kalmer Lain, Inga Leelanss, Vahur Leemets, Janno Lehemets, Harri Lepamets, Tiina Lobja, Lauri Luik, Rain Luik, Aivar Lõhmus, Valter Malm, Margus Metsma, Urve Mukk, Marju Muldia, Alar Mutli, Innar Mäesalu, Jaanus Mägi, Leino Mägi, Piia Mägi, Margus Männik, Nikolai Männik, Jaan Mätas, Kaido Mölder, Tiina Mölder, Reimo Nebokat, Viktor Neglason, Aivar Nigol, Katre Noor, Juri Novozilov, Lembit Nõlvak, Silver Näkk, Viive Obermann, Raivo Ojapõld, Kristiina Ojuland, Lennart Okas, Kalle Ollema, Andres Ots, Üllar Padari, Harti Paimets, Kalev Palling, Kalle Palling, Jana Palu, Andres Paomees, Avo Part, Ene Peettamm, Arvo Pennonen, Keit Pentus, Merike Peri, Andra Perv, Villi Pihl, Indrek Pill, Kalle Pint, Ülo Plakso, Eero Plamus, Nele Pruuns, Urmas Puusepp, Reigo Põdersalu, Aarne Põlluäär, Urmas Päevloo, Arvo Pärniste, Madis Pütt, Rannar Raantse, Hardi Raiend, Tanel Raju, Ralf Ramot, Reti Randoja-Muts, Õnnela Raudsepp, Peeter Reemann, Tiit Rettau, Aivar Ritson, Mait Rooden, Kaire Roosipuu, Aivar Rosenberg, Tarmo Ruder, Renee Rumm, Lauri Räbin, Meelis Rääk, Lilian Saage, Aivar Saarela, Egon Saat, Urmas Salu, Jaak Salumets, Andrus Seeme, Anneli Sepp, Kaja Sepp, Peeter Sibul, Rasmus Sillamaa, Mati Sinivee, Merit Somelar, Ena Soodla, Andrus Soopalu, Urmas Sukles, Igor Sumarok, Aivar Surva, Rein Zaitsev, Vello Tafenau, Arne Tamm, Reigo Tamm, Karl Tamme, Toomas Tammik, Ain Tammvere, Urve Tiidus, Tiit Toos, Marek Topper, Karin Torin, Valentin Tsõganov, Tiit Tõnts, Ivar Unt, Alar Uus, Mariliis Vahar, Martin Vahi, Kristjan Vaino, Artur Valk, Mart Vardja, Meeme Veisson, Olev Veskimäe, Ain Viik, Evelin Viira, Sulev Viiron, Eero Viisu, Agnes Villmann, Margus Voitk, Meelis Välis, Reet Välja ja Uno Õunapuu.[3]

1994-2003 oli Reformierakonna volikogu esimees Paul-Eerik Rummo, 2003-2011 Rain Rosimannus.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Asutamine

Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist – Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994.

Erakonna peasekretärid on varem olnud Heiki Kranich, Eero Tohver ja Kristen Michal.

[redigeeri] VIII Riigikogu (1995–1999)

1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina.

Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda.

[redigeeri] IX Riigikogu (1999–2003)

7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi.

[redigeeri] X Riigikogu (2003–2007)

[redigeeri] XI Riigikogu (2007–2011)

[redigeeri] Valimised

2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.[viide?] Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele.

[redigeeri] Kampaania kulud

Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas

  • telereklaamile 8,6 miljonit krooni
  • trükistele 3,5 miljonit krooni
  • ajalehe- ja ajakirjareklaamile 3 miljonit krooni
  • raadioreklaamile ligi miljon krooni
  • muudeks reklaamikuludeks (valdavalt tööjõukuludeks ja reklaamkingitusteks 8 miljonit krooni
  • suhtekorralduseks ligi pool miljonit krooni
  • avalikeks üritusteks 2,5 miljonit krooni
  • postikuludeks 2,5 miljonit krooni

Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni.

Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni.

Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni).

Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni.

[redigeeri] Valimistulemused

Reformierakond sai 153 044 häält ning 31 kohta Riigikogus. See oli erakonna ajaloo parim valimistulemus. Andrus Ansip sai võimaluse moodustada uus valitsus.

[redigeeri] XII Riigikogu (alates 2011)

[redigeeri] Valimistulemused

Reformierakond sai 164 255 häält ning 33 kohta Riigikogus. See on erakonna ajaloo parim valimistulemus.

[redigeeri] Reformierakonna rahastamisskandaal

Next.svg Pikemalt artiklis Reformierakonna rahastamisskandaal

Silver Meikar annetas 2009.–2010. aastal Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. 2009. aasta novembris (20 000 krooni) ja detsembris (20 000 krooni) ning 2010. aasta veebruaris (20 000 krooni), märtsis (20 000 krooni), aprillis (25 000 krooni) ja juunis (10 000 krooni).[4]

Meikar kirjeldas annetamisskeemi ajalehes Postimees 2012. aastal ilmunud arvamusloos nii: "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks. "Mis seal ikka, teeme ära," vastasin rehepapi kombel."[4]

Kalev Lillo ja Kristen Michal lükkasid Silver Meikari väited tagasi 22. mail 2012 avaldatud Reformierakonna pressiteates. "Erakond arvas, et tegu on tema rahaga, summa iseenesest varasema riigikogu liikme puhul meis küll kahtlust ei äratanud. Teeme omalt poolt avalduse õiguskaitseorganitele, et uurida, kas midagi selles loos viitab võimalikule kuriteole," ütles Kristen Michal pressiteates.[5]

Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.[6]

Anonüümseks jääda sooviv endine Reformierakonna liige ütles 23. mail 2012, et sai 2008. aastal Kalle Pallingu käest raha, mille kandis enda isikliku annetusena partei arvele. Kalle Palling lükkas süüdistuse tagasi.[7]

Lauri Luik annetas 2009. aasta aprillist 2010. aasta septembrini Reformierakonnale 146 300 krooni.[8] Ta väitis ajakirjanduses, et see oli tema enda raha, mille ta annetas kampaaniakulude katmiseks.[9]

24. mail otsis keskkriminaalpolitsei läbi Reformierakonna kontori Tallinna kesklinnas Tõnismäel.[10]

[redigeeri] Viited

  1. Juhatus. Reformierakonna kodulehekülg. (Kasutatud 11. septembril 2011.)
  2. Auesimees. Reformierakonna kodulehekülg. (Kasutatud 11. septembril 2011.)
  3. Volikogu. Reformierakonna kodulehekülg. (Kasutatud 11. septembril 2011.)
  4. 4,0 4,1 Silver Meikar. Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt. Postimees, 22. mai 2012.
  5. Michal ja Lillo lükkavad Meikari väited tagasi. Postimees, 22. mai 2012.
  6. Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust. Postimees, 22. mai 2012.
  7. Endine reformierakondlane tunnistas Pallingult saadud raha annetamist. Eesti Rahvusringhäälingu uudised, 23. mai 2012.
  8. http://f.postimees.ee/o/2012/05/23/1120086t1h109a.jpg
  9. Lauri Luik: kandsin parteile raha kampaaniakuludeks. Postimees, 24. mai 2012.
  10. Mirjam Mäekivi. Politsei otsis läbi Reformierakonna peakontori. Postimees, 14. mai 2012.

[redigeeri] Skandaalid ja kahtlustused

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes