Lille

See artikkel räägib Prantsusmaa linnast; Tallinna allasumi kohta vaata artiklit Lille (Tallinn)

Lille

[ lill ]

prantsuse Lille

Lille'i vapp

Pindala: 34,83 km²

Elanikke: 226 800 (2005)

Koordinaadid: 50° 38′ N, 3° 4′ Ekoordinaadid: 50° 38′ N, 3° 4′ E

Lille (prantsuse hääldus: lil ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Nord-Pas-de-Calais' piirkonna keskus ja Nord'i departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille' järel) keskus.

Lille'iga assotsieerunud linnad on Hellemmes (1977) ja Lomme (2000).

Lille'is on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

Ajalugu [muuda]

Linna asutamine [muuda]

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Vanimaks arhiividest leitud linna mainimine on toimunud aastal 1054^[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega^[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel.

Algsed asukad olid keldid, nagu menapid, morinid, atrebatid ja nervid, hiljem tulid germaanlased (saksid, friisid ja frangid).

Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

Keskaeg [muuda]

...

Uusaeg [muuda]

...

Pärast Prantsuse revolutsiooni [muuda]

...

Esimene maailmasõda [muuda]

...

Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne [muuda]

Lille'i ooperiteater aastal 1916.

Maailmasõdade vahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri kavandatud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal sooritas linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

Teine maailmasõda [muuda]

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nord'i ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toiduratsioonid lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

Sõjast tänapäevani [muuda]

...

Majandus [muuda]

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete- ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade kokkukasvamise (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijk, Tournai, Mouscron ja Ypres moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni.

Vieux-Lille. Négrier' tänava elumajad.
Eurolille'i kabanduskeskus.

Tööhõive [muuda]

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustab 91% kogu tööhõivest aastal 2006.

Tööhõive piirkonnas Lille-Hellemmes-Lomme aastatel 1968 kuni 2006

Sektor	1968	1975	1982	1990	1999	2006
Põllumajandus	340	240	144	116	175	216
Tööstus ja ehitus	51 900	43 500	34 588	22 406	15 351	13 958
Teenindus	91 992	103 790	107 916	114 992	122 736	136 881
Kokku	144 232	147 530	142 648	137 514	138 262	151 055
Andmete allikas : INSEE^[1]

Tööhõive kategooriates aastail 1968 ja 2006

	Põllumehed		Ärimehed, ettevõtjad		Kõrgklass		Keskklass		Töötajad		Lihttöölised
	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006	1968	2006
Lille	0,1 %	0,0 %	7,8 %	3,2 %	7,5 %	20,2 %	16,7 %	30,0 %	33,1 %	32,8 %	34,9 %	13,8 %
Lille'i piirkond	1,3 %	0,3 %	9,0 %	3,8 %	5,3 %	17,5 %	14,6 %	27,7 %	24,4 %	29,6 %	45,4 %	21,1 %
Prantsusmaa	12,5 %	2,2 %	9,9 %	6,0 %	5,2 %	15,4 %	12,4 %	24,6 %	22,5 %	28,7 %	37,6 %	23,2 %
Andmete allikas : INSEE^[2]

Töötute osakaal aastatel 1968 kuni 2006

	1968	1975	1982	1990	1999	2006
Lille	2,9 %	4,6 %	10,3 %	14,6 %	16,9 %	15,2 %
Lille'i piirkond	2,4 %	3,8 %	8,8 %	12,4 %	14,3 %	13,2 %
Prantsusmaa	2,1 %	3,8 %	7,4 %	10,1 %	11,7 %	10,6 %
Andmete allikas : INSEE^[3]

Ettevõtted [muuda]

2007. aastal tegutses Lille'is umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Ettevõtted seisuga 31. detsember 2007

	Arv			Töötajate arv					Keskmine töötajate arv
	Lille'i piirkond	Lille	% Lille	Ei ühtegi	1 to 19	20 to 99	100 to 499	500+	Lille	Piirkond
Tööstus	3 774	819	22 %	404	361	40	12	2	17	22
Ehitus	4 030	758	19 %	364	360	32	2	0	8	11
Kaubandus	13 578	4 265	31 %	2 243	1 926	83	13	0	7	11
Transport	1 649	407	25 %	196	182	23	5	1	32	26
Rahandus	2 144	692	32 %	282	340	51	17	2	21	18
Kinnisvara	5 123	1 771	35 %	1 159	587	23	2	0	5	4
Teenused ettevõtetele	12 519	4 087	33 %	2 656	1 249	149	27	6	15	17
Teenused tarbijatele	8 916	3 075	34 %	1 636	1 347	86	6	0	7	6
Haridus ja tervishoid	11 311	3 217	28 %	2 184	765	195	58	15	43	31
Avalik haldus	4 404	1 770	40 %	1 187	456	80	34	13	59	48
Kokku	67 468	20 861	31 %	12 311	7 573	762	176	39	18	17
Allikas : INSEE^[4]

Euratechnologies.

Lille'i sadam.

Lille'i kaubandus- ja tööstuskoda.

Vaatamisväärsused [muuda]

Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude erinevate stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruune ja punaseid telliseid. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga lähedased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

Tasub vaadata:

Lille'i katedraal (Basilique-cathédrale Notre-Dame-de-la-Treille)
Lille'i tsitadell
Lille'i vana börsihoone
Saint-Maurice'i kirik
Sainte-Marie-Madeleine'i kirik
Saint-Étienne'i kirik
Krahvinna hospiits (L’hospice Comtesse)
Coilliot' maja
Charles de Gaulle'i maja
Porte de Paris
Lille'i Kaunite Kunstide Palee
Lille'i raekoda ja kellatorn
Lille'i Ülikooli farmaatsiateaduskonna botaanikaaed
Nicolas Boulay' botaanikaaed
Lille'i botaanikaaed
Lille'i loomaaed

Pildigalerii [muuda]

Kindral de Gaulle'i väljak. Le Voix De Nord
Kindral de Gaulle'i väljak
Lille'i katedraal

Transport [muuda]

Ühistransport [muuda]

Tramm Lille'is.

Pikemalt artiklis Transpole

Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoing'i kommuunidega. Metropolis töötab 68 bussiliini, milledest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.^[5]

Raudteed [muuda]

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong Londoni ühe tunni ja 20 minutiga. Prantsuse TGV kiirongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad üksteise lähinaabruses: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar) ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

Kiirteed [muuda]

Lille'i kiirteede võrk.

Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa olulisim kiirteede ristumiskoht. Selles ristuvad viis kiirteed (Autoroute):

Autoroute A27 : Lille – Tournai – Brüssel / Liège – Saksamaa
Autoroute A23 : Lille – Valenciennes
Autoroute A1 : Lille – Arras – Pariis / Reims – Lyon / Orléans / Le Havre
Autoroute A25 : Lille – Dunkerque – Calais – Inglismaa / Põhja-Belgia
Autoroute A22 : Lille – Antwerpen – Holland

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiens'iga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

Õhutransport [muuda]

Lille'i-Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 15 minutilise autosõidu kaugusel (11 km). Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000 tonnise veostemahuga aastas. ^[viide?]

Reisijate hulga, 1,2 miljonit reisijat aastal 2010, poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamadega.

Veetransport [muuda]

Lille'i pearaudteejaam Lille-Flandres

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourg'i järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteesid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga.

Kaubaveo statistika

Aasta	1997	2000	2003
Miljonites tonnides	5.56	6.68	7.30
Veetransport	8.00%	8.25%	13.33%
Raudteetransport	6.28%	4.13%	2.89%
Autotransport	85.72%	87.62%	83.78%

Tuntud inimesi Lille'ist [muuda]

Teadlased [muuda]

Charles-Joseph Panckoucke, (1736–1788), haritlane ja kirjanik.
Charles Frédéric Kuhlmann, (1803–1881), keemiaprofessor.
Louis Pasteur, (1822–1895), mikrobioloog.
Joseph Valentin Boussinesq (1842–1929), matemaatik ja füüsik.
Charles Barrois (1851–1939), geoloog ja paleontoloog.
Albert Calmette (1863–1933) ja Camille Guérin (1872–1961), tuberkuloosivastase vaktsiini avastajad.
Paul Hallez (1846–1938), bioloog.
Henri Padé (1863–1953), matemaatik.
Paul Painlevé (1863–1933), matemaatik ja poliitik.
Joseph Kampé de Fériet (1893–1982), vedelike dünaamika uurija.
Jean Baptiste Perrin (1870–1942), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Jean Dieudonné (1906–1992), matemaatik.
Matthias de l'Obel (1538–1616), Inglise kuninga James I arst ja teadlane.

Kunstiinimesed [muuda]

Renée Adorée (1898–1933), näitlejanna.
Alfred-Pierre Agache (1843–1915), maalikunstnik.
Alain de Lille (või Alanus ab Insulis) (umbes 1128–1202), teoloog ja poeet.
Émile Bernard (1868–1941), maalikunstnik.
Édouard Chimot (surnud 1959), kunstnik ja illustraator.
Léon Danchin (1887–1938), skulptor.
Alain Decaux (1925–), televisiooni saatejuht, minister, kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige.
Pierre Dubreuil (1872–1944), fotograaf.
Pierre De Geyter (1848–1932), tekstiilitööline, kes lõi "Internatisonaali" muusika.
Raoul de Godewaersvelde (1928–1977), laulja.
Gabriel Grovlez (1879–1944), pianist, dirigent ja helilooja.
Alexandre Desrousseaux (1820–1892), laulukirjutaja.
Carolus-Duran (1837–1917), maalikunstnik.
Julien Duvivier (1896–1967), filmilavastaja.
Yvonne Furneaux (1928–), näitlejanna.
Paul Gachet (1828–1909), arst, kes sai tuntuks Vincent van Goghi võõrustajana.
Édouard Lalo (1823–1892), helilooja.
Serge Lutens (sündinud 1942) fotograaf, disainer, moekunstnik.
Philippe Noiret (1930–2006), näitleja.
Benjamin Picard (1912–), kunstnik.
Albert Samain (1858–1900), poeet.
Ana Tijoux (1977–), Tšiili päritolu räppar ja laulja.

Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased [muuda]

Charles De Gaulle on Lille'is tänapäevalgi väga populaarne.

Lydéric, (620–?) legendaarne linna asutaja.
Jeanne, Countess of Flanders, (1188/1200? –1244), krahvinna.
Jeanne Maillotte, (circa 1580), vastupanuvõitleja.
Louis Faidherbe (1818–1889), kindral, Dakari linna asutaja ja senaator.
Achille Liénart (1884–1973), katoliku kiriku kardinal, Lille'i piiskop
Charles de Gaulle (1890–1970), kindral, vastupanuvõitleja, Prantsusmaa president.
Roger Salengro (1890–1936), minister, saadik ja Lille'i linnapea.
Augustin Laurent (1896–1990), minister, saadik, vastupanuvõitleja ja Lille'i linnapea.
Madeleine Damerment (1917–1944), vastupanuvõitleja, Auleegioni oreni kavaler.
Pierre Mauroy (1928–), saadik, senaator, Prantsusmaa peaminister ja Lille'i linnapea.
Martine Aubry (1950–), saadik, minister ja Lille'i linnapea.

Sportlased [muuda]

Maxime Agueh, jalgpallur
Sanaa Altama, jalgpallur
Alain Baclet, jalgpallur
Ismael Ehui, jalgpallur
Gael Kakuta, jalgpallur
Sarah Ousfar, korvpallur
Alain Raguel, jalgpallur
Jerry Vandam, jalgpallur
Raphael Varane, jalgpallur

Sport [muuda]

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegusel hooajal Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on võitnud kolmel korral riigi meistritiitli ning kuuel korral karika. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 võideti nii riigi meistritiitel kui ka karikavõistlused.