Lille

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Prantsusmaa linnast; Tallinna allasumi kohta vaata artiklit Lille (Tallinn)

Lille

[ lill ]
prantsuse Lille

Blason ville fr Lille (Nord).svg
Lille'i vapp
Pindala: 34,83 km²
Elanikke: 226 800 (2005)

Koordinaadid: 50° 38′ N, 3° 4′ E50.6372222222223.0633333333333koordinaadid: 50° 38′ N, 3° 4′ E
Lille (Prantsusmaa)
Red pog.svg

Lille (prantsuse hääldus: lil ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Nord-Pas-de-Calais' piirkonna keskus ja Nord'i departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille' järel) keskus.

Lille'iga assotsieerunud linnad on Hellemmes (1977) ja Lomme (2000).

Lille'is on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Vanimaks arhiividest leitud linna mainimine on toimunud aastal 1054[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel.

Algsed asukad olid keldid, nagu menapid, morinid, atrebatid ja nervid, hiljem tulid germaanlased (saksid, friisid ja frangid).

Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

Pärast Prantsuse revolutsiooni[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

Esimene maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i ooperiteater aastal 1916.

Maailmasõdade vahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri kavandatud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal sooritas linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nord'i ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toiduratsioonid lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

Sõjast tänapäevani[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete- ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade kokkukasvamise (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijk, Tournai, Mouscron ja Ypres moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni.

Tööhõive[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustab 91% kogu tööhõivest aastal 2006.

Tööhõive piirkonnas Lille-Hellemmes-Lomme aastatel 1968 kuni 2006

Sektor 1968 1975 1982 1990 1999 2006
Põllumajandus 340 240 144 116 175 216
Tööstus ja ehitus 51 900 43 500 34 588 22 406 15 351 13 958
Teenindus 91 992 103 790 107 916 114 992 122 736 136 881
Kokku 144 232 147 530 142 648 137 514 138 262 151 055
Andmete allikas : INSEE[1]

Tööhõive kategooriates aastail 1968 ja 2006

  Põllumehed Ärimehed,
ettevõtjad
Kõrgklass Keskklass Töötajad Lihttöölised
1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006
Lille 0,1 % 0,0 % 7,8 % 3,2 % 7,5 % 20,2 % 16,7 % 30,0 % 33,1 % 32,8 % 34,9 % 13,8 %
Lille'i piirkond 1,3 % 0,3 % 9,0 % 3,8 % 5,3 % 17,5 % 14,6 % 27,7 % 24,4 % 29,6 % 45,4 % 21,1 %
Prantsusmaa 12,5 % 2,2 % 9,9 % 6,0 % 5,2 % 15,4 % 12,4 % 24,6 % 22,5 % 28,7 % 37,6 % 23,2 %
Andmete allikas : INSEE[2]

Töötute osakaal aastatel 1968 kuni 2006

1968 1975 1982 1990 1999 2006
Lille 2,9 % 4,6 % 10,3 % 14,6 % 16,9 % 15,2 %
Lille'i piirkond 2,4 % 3,8 % 8,8 % 12,4 % 14,3 % 13,2 %
Prantsusmaa 2,1 % 3,8 % 7,4 % 10,1 % 11,7 % 10,6 %
Andmete allikas : INSEE[3]

Ettevõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aastal tegutses Lille'is umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Ettevõtted seisuga 31. detsember 2007

  Arv Töötajate arv Keskmine töötajate arv
Lille'i piirkond Lille % Lille Ei ühtegi 1 to 19 20 to 99 100 to 499 500+ Lille Piirkond
Tööstus 3 774 819 22 % 404 361 40 12 2 17 22
Ehitus 4 030 758 19 % 364 360 32 2 0 8 11
Kaubandus 13 578 4 265 31 % 2 243 1 926 83 13 0 7 11
Transport 1 649 407 25 % 196 182 23 5 1 32 26
Rahandus 2 144 692 32 % 282 340 51 17 2 21 18
Kinnisvara 5 123 1 771 35 % 1 159 587 23 2 0 5 4
Teenused ettevõtetele 12 519 4 087 33 % 2 656 1 249 149 27 6 15 17
Teenused tarbijatele 8 916 3 075 34 % 1 636 1 347 86 6 0 7 6
Haridus ja tervishoid 11 311 3 217 28 % 2 184 765 195 58 15 43 31
Avalik haldus 4 404 1 770 40 % 1 187 456 80 34 13 59 48
Kokku 67 468 20 861 31 % 12 311 7 573 762 176 39 18 17
Allikas : INSEE[4]
Euratechnologies.
Lille'i sadam.
Lille'i kaubandus- ja tööstuskoda.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude erinevate stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruune ja punaseid telliseid. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga lähedased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

Tasub vaadata:

Pildigalerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tramm Lille'is.
Next.svg Pikemalt artiklis Transpole

Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoing'i kommuunidega. Metropolis töötab 68 bussiliini, milledest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.[5]

Raudteed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong Londoni ühe tunni ja 20 minutiga. Prantsuse TGV kiirongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad üksteise lähinaabruses: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar) ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

Kiirteed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i kiirteede võrk.

Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa olulisim kiirteede ristumiskoht. Selles ristuvad viis kiirteed (Autoroute):

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiens'iga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

Õhutransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i-Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 15 minutilise autosõidu kaugusel (11 km). Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000 tonnise veostemahuga aastas. [viide?]

Reisijate hulga, 1,2 miljonit reisijat aastal 2010, poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamadega.

Veetransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i pearaudteejaam Lille-Flandres

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourg'i järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteesid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga.

Kaubaveo statistika

Aasta 1997 2000 2003
Miljonites tonnides 5.56 6.68 7.30
Veetransport 8.00% 8.25% 13.33%
Raudteetransport 6.28% 4.13% 2.89%
Autotransport 85.72% 87.62% 83.78%

Tuntud inimesi Lille'ist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadlased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstiinimesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles De Gaulle on Lille'is tänapäevalgi väga populaarne.

Sportlased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegusel hooajal Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on võitnud kolmel korral riigi meistritiitli ning kuuel korral karika. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 võideti nii riigi meistritiitel kui ka karikavõistlused.

Rahvusvahelised suhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lille'i sõpruslinnad on:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. INSEE (2006). "SecteurEmpLT-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Vaadatud 11 October 2009.
  2. INSEE (2006). "CS-EmploisLT-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Vaadatud 11 octobre 2009.
  3. INSEE (2006). "CS-ActivitéLR-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Vaadatud 11 octobre 2009.
  4. INSEE (2007). "Caractéristiques des entreprises et établissements". Vaadatud 11 octobre 2009.
  5. "Travel & Transport". La mairie de Lille. Originaali arhiivikoopia seisuga 31 January 2008. Vaadatud 18 February 2008.
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 "Lile Facts & Figures". Mairie-Lille.fr. Vaadatud 9 April 2009.
  7. Turin City Hall – International Affairs 26. jaanuar 2008.
  8. "Lille, France – City of Buffalo". Ci.buffalo.ny.us. Vaadatud 1.06.2011.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]