Bologna

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast itaalias. Samanimelise koeratõu kohta vaata artiklit bologna (koeratõug).

Bologna

[ bol'onja ]
Bologna murre Bulåggna
Bologna lipp
Bologna lipp

Pindala: 140,7 km²
Elanikke: 384 184 (30.09.2013)[1]

Koordinaadid: 44° 30′ N, 11° 21′ E44.511.35koordinaadid: 44° 30′ N, 11° 21′ E
Bologna (Itaalia)
Bologna

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja Bologna provintsi halduskeskus.

Bologna ülikool, mis asutati 11. sajandil, on Euroopa vanim ülikool.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bologna asutasid umbes 534 eKr etruskid Felsina nime all. 4. sajandil eKr vallutasid linna boid, kes kuulusid keltide hulka.

191 eKr vallutas linna Rooma riik ja asutas 189 eKr sinna Rooma koloonia Bononia. 187 eKr käskis Marcus Aemilius Lepidus rajada maantee Via Aemilia, mis kulges Ariminiumist läbi Bononia Placentiasse. 88 eKr asi linn munitsiipiumiks. Aastal 53 põles Bononia maha, kuid Nero laskis ta taastada. Rooma ajal elas linnas umbkaudu 10 000 inimest.

Pärast roomlasi valitsesid linnas üksteise järel idagoodid ja Bütsants. 728 vallutas Bologna langobardide kuningas Liutprand.

11. sajandil sai Bologna vabalinnaks ja astus 1167 Lombardia Liigasse. 1256 võeti vastu Paradiisi seadus (Legge del Paradiso), millega kaotati orjus ja pärisorjus. 1294 kuulus Bologna Euroopa 10 suurima linna hulka. Elanike arvu kasvu tõttu tuli kaks korda, 12. ja 14. sajandil, ehitada uus linnamüür.

1506 vallutasid linna paavst Julius II väed. Sellest ajast kuni Napoleonini kuulus Bologna Kirikuriiki ja seda valitses kardinallegaat. Esialgu linna hiilgus jätkus, kuid kaks katku, 16. sajandi lõpus ja 1630, kahandasid elanike arvu 72 tuhandelt 49 tuhandeni. Pärast stabiliseerus see 60–65 tuhande juures.

Napoleon tegi Bologna Tsispadaania vabariigi pealinnaks ja pärast Tsisalpiinia vabariigi tähtsuselt teiseks linnaks Milano järel. Pärast Napoleoni langust taastati paavstivõim, mille vastu linn mässas 1831. ja 1849. aastal. Siis hõivasid linna Austria väed, mis kontrollisid linna kuni 1860. aastani.

12. juunil 1859 hääletas linn rahvahääletusel Sardiinia kuningriigigaga ühinemise poolt. Niimoodi sai ta osaks ühendatud Itaaliast.

Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neptuni purskkaev

Bologna linnaplaneeringus annavad tooni korrapärased roomaaegsed kvartalid. Hästi on säilinud 13.–14. sajandist pärit linnamüür.

  • San Giacomo Maggiore kirik (romaani ja gooti stiilis)
  • San Petronio kirik (1390; gooti stiilis)
  • Asinelli ja Garisenda tornid (Torri Pendenti ehk viltused tornid) 12. sajandist
  • Pinakoteek (Pinacoteca Nazionale)
  • Püha Stefanose klooster (Abbazia di Santo Stefano)
  • San Domenico kirik (ehitamist alustati pärast Püha Dominicuse surma 1221. aastal)
  • Palazzo Communale
  • Neptuni purskkaev (Fontana di Nettuno) (Tommaso Laureti ja Giambologna, valmis 1566. aastal)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]