Vilnius

Allikas: Vikipeedia
Vilnius
[ v'ilnjus ]
leedu Vilnius
Vilniuse linna vapp
Vilniuse vapp
Vilniuse lipp
Vilniuse lipp
Pindala: 401 km²
Elanikke: 560 190 (01.01.2010)
Koordinaadid: 54° 41′ N, 25° 16′ Ekoordinaadid: 54° 41′ N, 25° 16′ E
LietuvaVilnius.png

Vilnius (poola Wilno, valgevene Вільня) on Leedu pealinn, asub Nerise jõe ääres.

Vilniuse vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vilnius oli 2009. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Sisukord

[redigeeri] Rahvastik

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vilniuse elanikest leedulasi 57,8 %, poolakaid 18,7 %, venelasi 13,9 %, valgevenelasi 3,9 %, ukrainlasi 1,3 %, juute 0,5 % ja muudest rahvustest inimesi 3,9 %.

[redigeeri] Ajalugu

UNESCO maailmapärandi logoVilniuse vanalinn
UNESCO maailmapärand
Vilnius Ostrobramska.jpg
Asukoht Leedu Leedu
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteerium(id) II, IV
Viited 541
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 54°41′12.012″ N 25°17′35.016″ E
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1994  (18. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud
Vilnius aastal 1576

Asula on Vilniuse kohal olnud juba 5. sajandil.

Aastal 1323 tõi Gediminas Vilniusse üle Leedu Suurvürstiriigi pealinna. Leedu ajaloolaste arvates oli eelmine pealinn Trakais, valgevene ajaloolaste arvates Navahradakis. Suurvürstiriigi pealinnaks jäi Vilnius kuni Kolmanda Poola jagamiseni.

Aastal 1387 sai linn Magdeburgi linnaõigused.

Aastal 1579 asutas Stefan Batory Vilniuse Ülikooli.

Aastal 1795 liideti Vilnius kolmanda Poola jagamise käigus Vene impeeriumiga ja temast sai Vilniuse kubermangu keskus.

Pärast 1830. aasta Poola ülestõusu sulges tsaarivalitsus 1832. aastal Vilniuse Ülikooli.

Aastast 1862 on Vilnius sõlmjaam Peterburi–Varssavi raudteel.

19. sajandi teisest poolest oli Vilnius oluline leedu ja valgevene rahvusliku liikumise keskus (samal ajal oli Vilnius rahvuslikult koosseisult jätkuvalt poola-juudi linn).

1915–1918 oli linn Saksa okupatsiooni all. Sakslaste taandudes kogus hoogu leedu-poola konflikt linna riikliku kuuluvuse üle. Veebruaris 1919 sai temast Leedu-Valgevene NSV pealinn. 19. aprillil hõivasid linna Poola väed Edward Rydz-Śmigły juhtimisel. Versailles' rahuga jäi Vilnius Poolale.

Poola-Nõukogude sõja ajal vallutas Punaarmee juulis 1920 linna ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja andis okupeeritud Vilniuse Leedule, kuigi linna umbes 139 000 elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). Vilniusest sai Leedu Vabariigi pealinn.

9. oktoobril 1920 vallutasid poolakast kindral Lucjan Żeligowski väeüksused Vilniuse ja kuulutasid välja nn sõltumatu riigi – Kesk-Leedu (Litwa Środkowa). 20. veebruaril 1922 kuulutas selle riigikese parlament Sejm Wileński välja ühinemise Poolaga. Leedu Vabariigi pealinnaks sai aga ajutiselt Kaunas.

1939. aasta oktoobris andis Nõukogude Liit Poolalt okupeeritud Vilniuse üle Leedu Vabariigile.

15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Vilniuse. 23. juunil 1941 hõivasid linna Saksa väed, 13. juulil 1944 vallutas Punaarmee taas kord Vilniuse.

Teise maailmasõja tulemusena muutus drastiliselt Vilniuse rahvuslik koosseis: juudid langesid genotsiidi ohvriks, palju poolakaid asus ümber sõjajärgsetele Poola aladele, oma vabariigi pealinna asusid leedulased. Linna asus elama ka suhteliselt palju venelasi.

Panoraamvaade Vilniusele
Suurenda
Panoraamvaade Vilniusele

[redigeeri] Arhitektuurimälestised

[redigeeri] Kirikud

  • Vilniuse Katedraal (Vilniaus katedra, poola Katedra wileńska)
  • Püha Peetruse ja Pauluse ( Šv. Petro ir Povilo bažnyčia, poola Św. Piotra i Pawła) (1668)
  • Püha Miikaeli (Šv. arkangelą Mykolą, poola Św. Michała ehk Bernardynek)
  • Bernardiinide (Šv. Pranciškaus ir Bernardo bažnyčia, poola Bernardynów) (16. sajand)
  • Basiliaanide kirik ja klooster (poola Bazylianów) (17. sajand)
  • Misjonäride (Misionierių (pasauliečių) vienuolynas, poola Misjonarzy) (1695-1730)
  • Püha Anna (Šv. Onos bažnyčia, poola Św. Anny) (16. sajand)
  • Püha Jakobi ja Filipi (Šv. Jokūbo ir Pilypo bažnyčia, poola Św. Jakuba i Filipa) (1690-1737)
  • Püha Katariina (Šv. Kotrynos bažnyčia, poola Św. Katarzyny) (1622)
  • Šv. Kazimiero bažnyčia (poola Św. Kazimierza) (1604-1616) restaureeritud 17.-19. sajandil)
  • Püha Rafaeli (Šv. Arkangelo Rapolo bažnyčia, poola Św. Rafała) (18. sajand)
  • Püha Stefani (poola Św. Stefana) (ca 1600)
  • Püha Teresa (Šv. Teresės bažnyčia, poola Św. Teresy) (1635-1650)
  • Viešpaties Jėzaus bažnyčia (Kolmainu) (poola Trynitarzy na Antokolu) (1694-1717) kirik 1919 aastani
  • Švč. Jėzaus širdies bažnyčia (poola Wizytek) (1715-1760)
  • Kõigi Pühakute (Visų Šventųjų bažnyčia, poola Wszystkich Świętych) (1620-1631) restaureeritud 18. sajandil)

[redigeeri] Teisi tähtsaid mälestisi

  • Vilniuse katedraal 1912

  • Vilniuse katedraal 2008

  • Aušros vartai

  • Leedu parlamendihoone

  • uued kõrghooned

[redigeeri] Tuntud inimesi Vilniusest

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vilnius&oldid=2953075"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes