Haapsalu

Allikas: Vikipeedia
Haapsalu

Haapsalu vapp
Haapsalu vapp
Haapsalu lipp
Haapsalu lipp

Pindala: 10,6 km²
Elanikke: 11 618 (1.01.2010)[1]
10 484 (1.01.2010, arvestatud rännet)[1]

EHAKi kood: 0183
Koordinaadid: 58° 57′ N, 23° 32′ E58.94694444444423.536944444444koordinaadid: 58° 57′ N, 23° 32′ E
Haapsalu (Eesti)
Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2009 2010 2011
2884 3212 4251 4649 8567 11 483 13 035 15 176 12 394 11 672 11 298 11 295

2011. aasta 1. jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel Haapsallu registreeritud 11 295 elanikku: naisi 5013, mehi 6282.[2]

Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvus 1970[3] 1979[4] 1989[5] 2000[6] 2011[7]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 11483 100 13035 100 14617 100 12054 100 10251 100
eestlased 8417 73,30 9058 69,49 9704 66,39 9587 79,53 8404 81,98
venelased 2220 19,33 2987 22,92 3726 25,49 1841 15,28 1427 13,92
ukrainlased 296 2,58 441 3,38 547 3,74 287 2,38 181 1,77
valgevenelased 99 0,86 186 1,43 233 1,59 97 0,80 61 0,60
soomlased 62 0,54 81 0,62 77 0,53 64 0,53 57 0,56
muud 389 3,39 282 2,16 330 2,26 144 1,19 121 1,18


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

Next.svg Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu
Haapsalu linna plaan aastast 1783. Johann Christoph Brotze
vaade Haapsalule, 1798. J.C. Brotze
Haapsalu piiskopilinnus (1889)

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279.

Saare-Lääne piiskopkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saare-Lääne piiskopkond

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

Next.svg Pikemalt artiklis Haapsalu krahvkond, Läänemaa kreis, Haapsalu kreis

Linnavalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Haapsalu raad
Haapsalu rannapromenaad

1715 Haapsalut külastas keiser Peeter I, kes tutvus Loode-Eesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli; samuti tunnustas keiser vanu privileege.

1721 Uusikaupunki rahulepingu põhjal sai Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga, Eestis lõppes Rootsi valistusaeg ning kehtestati Venemaa võim.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi siin kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. a. Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks. Holmide vahele on jäänud madalad lahedSuur ja Väike viik. Viimaste aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde.

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 19052004 Riisiperest raudtee.[8][9] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Haapsalu kuurort[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuursaal

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud tuntud inimesed üle maailma.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu
Kirikud
Õppeasutused
Muud asutused ja hooned
Vaatamisväärsused
Liiklus
Varia

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haapsalu linnuse varemed
Suurenda
Haapsalu linnuse varemed

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
  2. Elanike arv 2011, http://www.haapsalu.ee
  3. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  4. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  5. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  6. Päring Statistikaameti andmebaasist
  7. Päring Statistikaameti andmebaasist
  8. Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
  9. Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
  10. Haapsalu saab kaheksanda sõpruslinna. Lääne Elu, 5. märts 2005
  11. Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu. Postimees, 14. september 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]