Haapsalu
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
|
Haapsalu |
  Pindala: 10,6 km² |
  |
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.
Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm.
Sisukord |
Rahvastik [muuda]
| 1881 | 1897 | 1922 | 1934 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2009 | 2010 | 2011 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2884 | 3212 | 4251 | 4649 | 8567 | 11 483 | 13 035 | 15 176 | 12 394 | 11 672 | 11 298 | 11 295 |
2011. aasta 1. jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel Haapsallu registreeritud 11 295 elanikku: naisi 5013, mehi 6282.[2]
Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel [muuda]
| Rahvus | 1970[3] | 1979[4] | 1989[5] | 2000[6] | 2011[7] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 11483 | 100 | 13035 | 100 | 14617 | 100 | 12054 | 100 | 10251 | 100 |
| eestlased | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |
| venelased | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |
| ukrainlased | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |
| valgevenelased | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |
| soomlased | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |
| muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |
Ajalugu [muuda]
Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.
Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust.
Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279.
Saare-Lääne piiskopkond [muuda]
Pikemalt artiklis Saare-Lääne piiskopkond
1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.
- Pikemalt artiklis Haapsalu krahvkond, Läänemaa kreis, Haapsalu kreis
[muuda]
1715 Haapsalut külastas keiser Peeter I, kes tutvus Loode-Eesti sadamakohtadega ja andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli; samuti tunnustas keiser vanu privileege.
1721 Uusikaupunki rahulepingu põhjal sai Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga, Eestis lõppes Rootsi valistusaeg ning kehtestati Venemaa võim.
Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.
1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.
3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi siin kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. a. Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.
1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.
Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks. Holmide vahele on jäänud madalad lahed - Suur ja Väike viik. Viimaste aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde.
Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.
Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Riisiperest raudtee.[8][9] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti raudteemuuseum.
Haapsalu kuurort [muuda]
Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud tuntud inimesed üle maailma.
Sõpruslinnad [muuda]
|
|
Vaata ka [muuda]
- 2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng
- Haapsalu Gümnaasium
- Haapsalu raekoda
- Haapsalu kolledž
- Aafrika rand
- Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee
- Keila–Haapsalu maantee
- Haapsalu krahvkond
- Haapsalu asehaldurite loend
- Haapsalu kuursaal
- Haapsalu Jaani kirik
- Haapsalu adventkirik
- Haapsalu metodisti kirik
- Haapsalu raad
- Haapsalu linnavolinike loend 1934
- Haapsalu lossipark ja Krahviaed
- Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala
- Paralepa ja Pullapä mets
- Paralepa rändrahn
- Pjotr Tšaikovski mälestuspink
- Haapsalu sall
Pildid [muuda]
-
Vaade Haapsalu vanalinnale Piiskopilinnuse tornist
-
Linnuse kirik
-
Linnuse varemed
-
Maarja õigeusu kirik
-
Raudteejaama ooteplatvorm
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
- ↑ [1]
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
- ↑ Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
- ↑ Haapsalu saab kaheksanda sõpruslinna. Lääne Elu, 5. märts 2005
- ↑ Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu. Postimees, 14. september 2010
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Haapsalu |
- Haapsalu linn. 360° aeropanoraam / aerofoto
- Haapsalu linna koduleht
- Karin Klaus, "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga", Pärnu Postimees, 28. juuni 2008
- Urmas Lauri. Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust ERR, 27. detsember 2008
- Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu err.ee, 14. september 2010
- 20. juuli 2012, Kaire Reiljan, Ehte tänaval tulid päevavalgele matused
Haapsalu linn · Hanila vald · Kullamaa vald · Lihula vald · Martna vald · Noarootsi vald · Nõva vald · Oru vald · Ridala vald · Risti vald · Taebla vald · Vormsi vald
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
