Tallinn
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib Tallinna linnast omavalitsusüksusena; asula kohta vaata artiklit Tallinn (asula); muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus); ansambli kohta vaata artiklit Reval. |
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Tallinn | |
|
|
|
 täisvapp .svg) väike vapp Tallinna vapp |
|
|---|---|
 Tallinna logo |
|
 Tallinna lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 159 km² | |
| Elanikke: 406 341 (1.11.2009) | |
|
|
|
| koordinaadid: 59°26′ N, 24°45′ E | |
 |
Tallinn on linn Eesti põhjarannikul, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.
Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59º26'14" N, 24º44'43" E.
2009. aasta 1. juuni seisuga oli Tallinnas 404 859 registreeritud elanikku. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.
[redigeeri] Tallinna juhtimine ja haldusorganid
Pikemalt artiklis Tallinna linnapea- Pikemalt artiklis Tallinna Linnavalitsus
- Pikemalt artiklis Tallinna Linnavolikogu
Tallinna raad - Tallinna rae liikmete loend - Tallinna linnavolinike loend (1921)
26. märtsist 1877. hakkas Tallinnas kehtima senise Balti erikorra asemel üldine Venemaa Keisririigi linnakorraldus, mille alusel linnavalitsus haldusorganiteks said neljaks aastaks valitav Linnakogu ja nende poolt valitav 4 linnanõunikust koosnev linnavalitsus. Volikogu valis ka linnapea.
[redigeeri] Tallinna linnaosad ja asumid
- Pikemalt artiklis Tallinna asumite loend
Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks:
- Haabersti
- Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn
- Kristiine
- Lasnamäe
- Mustamäe
- Nõmme
- Pirita
- Põhja-Tallinn
ja 84 asumiks.
Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda Tallinna linnamüür bastionite ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri asunud eeslinnad, mis on aga sõdades korduvalt hävinud. Need olid enamuses ehitatud puidust, kuigi leidus ka kivihooneid. Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani seegi kirik Tartu maanteel, endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes.
Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.
Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga.
[redigeeri] Kliima
[redigeeri] Rahvastik
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1372 | 3 250 |
| 1772 | 6 954 |
| 1816 | 12 000 |
| 1834 | 15 300 |
| 1851 | 24 000 |
| 1881 | 45 900 |
| 1897 | 58 800 |
| 1925 | 119 800 |
| 1959 | 283 071 |
| 1989 | 478 974 |
| 1996 | 427 500 |
| 2000 | 400 378 |
| 2009 | 404 005 |
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal ligi 160 000[viide?]. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast.
1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.
[redigeeri] Rahvuslik koosseis
Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2007 Tallinna elanikest 54,9% eestlased, 36,5% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,0% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2008 Tallinna elanikest 52,3% eestlased, 38,5% venelased, 3,9% ukrainlased ja 5,3% teistest rahvustest.
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[1] |
Elanike tihedus, in/km² | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[2] |
|---|---|---|---|
| 2001 | 399 685 | 2525,3 | ... |
| 2002 | 398 434 | 2517,4 | ... |
| 2003 | 397 150 | 2509,3 | 377 890 |
| 2004 | 396 375 | 2504,4 | 392 306 |
| 2005 | 396 010 | 2502,1 | 401 502 |
| 2006 | 396 193 | 2503,3 | 403 505 |
| 2007 | 396 852 | 2507,4 | 399 096 |
| 2008 | 397 617 | 2512,2 | 401 372 |
| 2009 | 398 594 | 2518,4 | 404 005 |
|
|||
[redigeeri] Ajalugu
2009. a. väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul, leiti kiviaegse asustuse jälgi, millede vanuseks esialgu hinnatakse 4500 kuni 5500 aastat [1].
Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal tõenäoliselt kandis see Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Märkus: Soome saatkonna remondi ajal avastati VIII sajandist pärit ehitiste jäänused. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis võib tähendada Taani (-danise) linnust (lin-) ning millega võib olla samatüveline ka eestikeelne nimetus Tallinna (Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Alamsaksa keele kaudu tekkinud Tallinna nimi Reval tuletati arvatavasti asulat ümbritsenud Rävala muinas-maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud muinaseestlased võisid kaasa võtta vallutuseelse nime Kesoniemi.
1219. a. hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1227-1238 ehitas Mõõgavendade ordu Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 Neitsi Maarja toomkirik). 1230. a. kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.
Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 1219–1227 ning 1238–1346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 1346–1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347–1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile.
Tallinna kui ida ja lääne vahelise kaubanduskeskuse kõrghetk oli 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani, millal õitses kaubandus ning ehitati ka Euroopa tolleaegne kõrgeim ehitis Oleviste kirikutorn.
- Pikemalt artiklis Tallinna vanalinn#Keskaeg
1561–1710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale.
Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme.
- Pikemalt artiklis Tallinna ajaloolised asumid
- Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani, lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni)[1]
- Kivisilla
- Pikemalt artiklis Tallinn ja Teine Maailmasõda
Eesti NSV ajal olid Tallinn jaotatud 4 rajooniks: Oktoobri rajoon, Lenini rajoon, Kalinini rajoon ja Mere rajoon.
Aastatel 1960–1994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 1963–1991 Maardu linn.
[redigeeri] Tallinna arhitektuurimälestised
Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.
All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27).
Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tetrvikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid - sh suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik - mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam või vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajandiutel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.
Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.
Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).
[redigeeri] Tallinna sümbolid
Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp) ja linnalipp.
[redigeeri] Tallinna tähtpäevad
Linn tähistab kahte tähtpäeva
[redigeeri] Tallinna teenetemärgid
- Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
- Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
- Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.
[redigeeri] Tallinna linna ametimärgid
- Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
- Linnavolikogu esimehe ametikett
- Linnapea ametikett
[redigeeri] Transport
Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.
Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid.
[redigeeri] Sport
Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora ja FC Levadia.
[redigeeri] Sõpruslinnad
[redigeeri] Vaata ka
- Tallinn (asula)
- Tallinna Aukodanike Kogu
- Tallinna bastionid
- Tallinna kõrghooned
- Tallinna Hipodroom
- Tallinna kalmistud
- Tallinna linnamüür
- Tallinna Loomaaed
- Tallinna parkide loend
- Tallinna piiskopkond
- Tallinna ringtee
- Tallinna sadamad
- Tallinna teenetemärk
- Tallinna tänavate loend
- Tallinna vabastamine
- Tallinna ühistranspordiliinid
[redigeeri] Kirjandus
- "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
- Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr. 3, lk. 9.
- Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr. 196, lk. 4.
[redigeeri] Välislingid
- ^ „Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr”
- ^ Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht. http://www.stat.ee/
- ^ Rahvastikuregistri järgi
- Tallinna linna koduleht
- Tallinna kaart
- Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed (Carsten Wilms)
- Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas, EPL, 29. november 2008
- Keskerakond algatas Suur-Tallinna loomise eelnõu Tallinna Postimees, 5. veebruar 2009
- Tallinna volikogu otsustas linnaosad kaotada ERR, 19. veebruar 2009
|
|
|---|
| Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru |
