Tallinn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna linnast; tiheasustusega paikkonna kohta vaata artiklit Tallinn (paikkond); muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus); ansambli kohta vaata artiklit Reval (ansambel); sigaretimargi kohta vaata artiklit Reval (sigaretimark)

Tallinn

Tallinna täisvapp
täisvapp
Tallinna väike vapp
väike vapp
Tallinna vapp
Tallinna lipp
Tallinna lipp

Pindala: 159 km²
Elanikke: 411 063 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0784
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E59.43722222222224.745koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E
Tallinna asendikaart

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248.

Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

1. juuli 2014 seisuga oli Tallinnas 431 521 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinnlaseks.

Sümbolid ja tähtpäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde. [2], Tallinna kaitsepühak on Püha Victor, Marseille'st oli vana Rooma sõdur, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.

Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Asukoht ja territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel.

Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Linnajuhtimine ja haldusorganid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad, Tallinna asumite loend ja tänavate loend

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2007. aastast Edgar Savisaar. Linnapea juhib linnavalitsust. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna Linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.

Tallinna linnaosad

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks:

Tallinna linnaosade haldusjuhtimist teostavad linnavalitsused:

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik

2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[11] 1. juuli 2014 seisuga oli Tallinnas 431 521 registreeritud elanikku.[12]

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?].

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.


Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1372 3 250
1709 15 000
1710 2 000
1772 6 954
1816 12 000
1820 12 902
1834 15 300
1851 24 000
1871 29 162
1881 45 900
1897 58 800
1913 116 012
1918 105 789
1922 122 421
1925 119 800
1934 137 792
1959 283 071
1989 478 974
1996 427 500
2001 399 685
2002 398 434
2003 377 890
2004 392 306
2005 401 502
2006 403 505
2007 399 096
2008 401 372
2009 404 005
2010 406 703
2011 411 980
2012 416 144
2013 428 509


Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[1]
Elanike tihedus, in/km² Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[2]
2001 400 090 2525,3 ...
2002 396 490 2517,4 ...
2003 395 050 2509,3 377 890
2004 398 310 2504,4 392 306
2005 400 500 2502,1 401 502
2006 398 380 2503,3 403 505
2007 396 770 2507,4 399 096
2008 396 800 2512,2 401 372
2009 397 400 2518,4 404 005
2010 398 500 2523,2 406 703
2011 401 120 2529,2 411 980
2012 403 862 2534,1 416 144
2013 406 059 429 899
1. Statistikaameti koduleht
2. Rahvastikuregistri järgi
Tallinna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
Rahvus 1959[13] 1970[14] 1979[15] 1989[16] 2000[17] 2011[18]
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 281714 100 362706 100 428537 100 478974 100 400378 100 393222 100
eestlased 169697 60,24 201908 55,67 222218 51,86 227245 47,44 215114 53,73 217601 55,34
venelased 90594 32,16 127103 35,04 162714 37,97 197187 41,17 146208 36,52 144721 36,80
ukrainlased 7277 2,58 13309 3,67 17507 4,09 22856 4,77 14699 3,67 11565 2,94
valgevenelased 3683 1,31 7158 1,97 10261 2,39 12515 2,61 7938 1,98 6229 1,58
soomlased 1650 0,59 2852 0,79 2996 0,70 3271 0,68 2436 0,61 2062 0,52
juudid 3714 1,32 3750 1,03 3737 0,87 3620 0,76 1598 0,40 1460 0,37
tatarlased 745 0,26 1055 0,29 1500 0,35 1975 0,41 1265 0,32 1012 0,26
leedulased 594 0,21 852 0,23 905 0,21 1052 0,22 949 0,24 795 0,20
poolakad 759 0,27 947 0,26 1084 0,25 1240 0,26 936 0,23 768 0,20
lätlased 702 0,25 1007 0,28 1259 0,29 1032 0,22 827 0,21 628 0,16
sakslased - - - - 332 0,08 516 0,11 516 0,13 492 0,13
muud 2199 0,78 2765 0,76 4023 0,94 6458 1,35 7892 1,97 5889 1,50


Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3 %, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6 %, Venemaa kodanikke 8,5 %, Ukraina kodanikke 0,8 %, Soome kodanikke 0,6 %, Läti kodanikke 0,3 %, Valgevene kodanikke 0,2 %, Leedu kodanikke 0,2 %, Saksamaa kodanikke 0,2 %, teiste riikide kodanikke 1,3 %. [19]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Tallinna elanike erinevate rahvuste esindajate protsentuaalne koosseis on olnud järgmine:

aasta eestlasi venelasi sakslasi muude rahvuste esindajad kokku elanikke
1820 4 486 (34,8) 2 304 (17,9) 5 540 (42,9) 572 (4,4) 12 902
1871 15 097 (51,8) 3 300 (11,3) 10 020 (34,4) 745 (2,5) 29 162
1881 26 324 (57,4) 5 111 (11,1) 12 737 (27,8) 1798 (3,7) 45 880
1897 40 406 (68,7) 6 008 (10,2) 10 297 (17,5) 2099 (3,6) 58 810
1913 83 113 (71,6) 13 275 (11,4) 12 424 (10,7) 7200 (6,3) 116 012
1917 90 000 (57,7) 40 000 (25,6) 13 000 (8,3) 13 350 (8,4) 156 350[20]
1918 86 035 (81,3) 5 188 (4,9) 7 691 (7,3) 6875 (6,5) 105 789
1922 102 568 (83,8) 7 513 (6,2) 6 906 (5,6) 5434 (4,4) 122 421[21]
1934 117 918 (85,6) 7 888 (5,7) 6 575 (4,8) 7883 (3,9) 137 792
2000 215 114 (53,7%) 146 208 (36,5%) 39 056 (9,7%) 400 378
Tallinn-kliima.svg

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinn 17. sajandi keskel. Adam Oleariuse gravüür
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu

2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.[22]. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse.

Tallinna arhitektuurimälestised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oluline on tootmine-tööstus. Töötlevas tööstuses oli 2010. aastal Tallinnas tegevuses 326 ettevõtet, kus töötas 24 766 inimest ja toodangu väärtuseks oli 1,639 miljardit eurot (25,64 miljardit krooni).[23]

Transport ja taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ühistransport, Tallinna sadamad, Tallinna ühistranspordiliinid, Trollibussiliiklus Tallinnas, Tallinna ringtee

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid.

Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas tasuta ühistransport kõigile linnaelanikele.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna koolide loend

2009. aastal tegutses Tallinnas 78 üldhariduskooli kokku 39 307 õpilasega.

Õppeaastal 2012/2013 tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas 65 üldhariduskooli, sealhulgas 51 gümnaasiumi (neist 30 eesti ja 21 vene õppekeelega). Samas tegutseb 128 lasteaeda (neist 83 eesti, 32 vene ja 13 eesti-vene õppekeelega). [24]

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sisekaitseakadeemia.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ/Kalev ja TTÜ/Kalev II.

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion ja Kalevi spordihall.

Tallinna vanalinna päevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna päevad
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kultuuriürituste loend

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna teenetemärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
  • Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
  • Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
  • Linnavolikogu esimehe ametikett
  • Linnapea ametikett

Teised Tallinnast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna panoraampilt (2007)
Suurenda
Tallinna panoraampilt (2007)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet
  2. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm
  3. Haabersti Linnaosa Valitsuse koduleht
  4. Tallinna Kesklinna Valitsuse koduleht
  5. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse koduleht
  6. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse koduleht
  7. Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse koduleht
  8. Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse koduleht
  9. Tallinna Pirita Linnaosa Valitsuse koduleht
  10. Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuse koduleht
  11. Statistikaameti andmed
  12. Tallinna elanike arv
  13. Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 27
  14. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  15. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  16. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  17. Päring Statistikaameti andmebaasist
  18. Päring Statistikaameti andmebaasist
  19. Tallinn arvudes 2013
  20. Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16
  21. «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)
  22. Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
  23. Tallinn arvudes 2011.
  24. Tallinna Haridusameti tutvustus

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
  • Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr. 3, lk. 9.
  • Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr. 196, lk. 4.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]