Peipsi järv

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Peipsi-Pihkva järve suurimast osajärvest – Suurjärvest ehk Peipsi järvest kitsamas mõttes

Peipsi järv
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat
Valgla maad Eesti, Venemaa, Läti
Sissevool Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõji, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi
Väljavool Narva jõgi
Pindala 2611 km²
Pikkus 72 km
Laius 50 km
Suurim sügavus 12,9 m
Kõrgus merepinnast 30 m
Koordinaadid 58° 41′ N, 27° 30′ Ekoordinaadid: 58° 41′ N, 27° 30′ E
Peipsi järv

Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern.

Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv.

Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km[viide?].

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid.

Veetase[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini[viide?].

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

Hüdrokeemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 1997–2006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,0–8,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui Pihkva järves sarnased.[2]

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig.

Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.

Probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Birgot Paavel. Peipsi järve vee optilised omadused. (lehekülg 55). TÜ magistritöö, 2004. (pdf) Kasutatud 01.10.08.
  2. Milius, A. & Haldna, M. (2008). Hüdrokeemia. Peipsi. Tartu : Eesti Loodusfoto, 157–178

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Haberman, J., Timm, T. & A. Raukas. 2008. Peipsi (monograafia). Tartu, Eesti Loodusfoto, 472 lk.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]