Eliel Saarinen

Allikas: Vikipeedia
Eliel Saarinen
Helsingi raudteejaam
Pärnu mnt 10, Tallinnas

Gottlieb Eliel Saarinen (20. august 18731. juuli 1950) oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul.

Eliel Saarinen õppis aastatel 18931897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helsingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905. aastani.

Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist. Samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna.

Tema poeg Eero Saarinen oli samuti silmapaistev arhitekt.

Olulisemad ehitised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lutheri vabriku rahvamaja fassaad

Ekslikult on Eliel Saarineni tööks nimetatud ka Narva-Jõesuu rannahoonet (19351941), mille projekteeris insener Erich Otting.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Igor Djomkin, "Eliel Saarinen ja "Suur-Tallinn": Tallinna esimene generaalplaan ajaloolisest ja linnaehituslikust aspektist". Kunst, 1977 (Tallinn : Punane Täht) (Tekst eesti, saksa ja vene keeles)
  • Karin Hallas-Murula, Suurlinn Tallinn : Eliel Saarineni "Suur-Tallinna" projekt, 1913, ISBN 9789985958506