Kilingi-Nõmme

Allikas: Vikipeedia
Kilingi-Nõmme

Pindala: 4,26 km²
Elanikke: 2295 (1.01.2010)

EHAKi kood: 3083
Koordinaadid: 58° 9′ N, 24° 58′ E58.14972222222224.961388888889koordinaadid: 58° 9′ N, 24° 58′ E
Kilingi-Nõmme (Eesti)
Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus.

Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (Valga–Uulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti.

4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saarde Vabadussõja mälestussammas Kilingi-Nõmmes.

1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks.

20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõnnetuses 17 kooliõpilast, vigastada sai rohkem kui 50[1]. See on ka Eesti suurim vigastatutega õnnetus lastega[viide?].

Major Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel Kilingi-Nőmme kaitselahingu – Liivamäe lahingu juht, kui Pärnust saadeti 2 bussi- ja 6 autotäit hävituspataljoni mehi vőimu tagasi vőtma. Hävituspataljoni rünnak löödi tagasi, major Lilleleht sai haavata. Hävituspataljoni riismed pőgenesid tagasi Pärnu suunas.

Lilleleht oli üks 1941. aasta suve vastupanu organiseerijatest Kilingi-Nőmme kandis (Tali vallas) Pärnumaal, kus Kaitseliidu meeste, järelejäänud eesti ohvitseride ja metsavendade jőududega mitmetes kohtades vőeti vőim enda kätte ja sakslaste saabudes vőidi ette kanda, et piirkond on juba "kommunisten-frei". Hilisemal ajal, 1944, oli Paul Lilleleht juba kolonelleitnandi aukraadis ja 6. piirikaitse rügemendi ülem. See rügement oli kaitsel Peipsi ääres ja hiljem Narva jõe ääres, Permisküla saare kohal.

Kultuuri- ja mälestusobjektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalikest kultuuri ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. „Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepealiku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni.

Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi-Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel Punapargi lahing. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks Anton Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal. Mõlemad mälestusmärgid hävitati peale II Maailmasõda võimule tulnud kommunistide poolt. Punapargi mälestuskivi taastati nn. „laulva revolutsiooni" päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud.

Aastal 1998-2010 oli Kilingi-Nõmme Euroopa kultuurikülade programmis. Eestit esindab selles programmis Kilingi-Nõmme. Hoolimata ametlikust projekti lõpust, hoitakse kontakti ja tehakse konverentse. Euroopa kultuurikülade järelprojekti Euroopa Liit ei rahastanud.

Kilingi-Nõmme lipp ega vapp ei ole kasutusel, sest 2005. aastal ühineti Saarde ja Tali vallaga ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.

Alates 5. septembrist 2008 asub Kilingi-Nõmmes ka värske spordihoone, kus on suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal.

Tuntud inimesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmel sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll ning arhitekt Reio Avaste.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kilingi-Nõmme uueks nimeks "Saarde" või "Kilingi"? Uus Eesti, 4. veebruar 1939, nr. 34, lk. 7.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kultuurikülade projekti kodulehekülg.