Põlva
|
Põlva võru Põlva |
  Pindala: 5,5 km² Elanikke: 6584 (1.01.2011)[1]
|
  |
Põlva on linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus.
Sisukord |
Nimi [muuda]
Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi[2].
Ka keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga põlv, mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis see käänukohta Ora jõe orus.[3]
Ajalugu [muuda]
Põlva kirik valmis lõplikul kujul 1460–1470.
Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde tekkis väike alevik juba 19. sajandi teisel poolel. 1907. aastal asutati Põlvasse haridusselts. 1910. aastal ehitati valmis seltsimaja. 1931. aastal avati Põlva raudteejaam, mis elavdas Põlva majanduselu.
Suvesõjas algas Põlva vabastamine kommunistidest 1941. aasta 6. juuli keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Petseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jatkama.
Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap, umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.
Põlva enese lahingjõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Põlva–Võru maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma–Põlva maanteega. Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ning valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21-05.
Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata ning ohvrid ja Põlva säästetud.
16. augustil 1944 langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.
Põlva sai linnaõigused 10. augustil 1993.
Rahvastik [muuda]
Elanike arv [muuda]
| 1940 | 1950 | 1956 | 1970 | 1980 | 1990 | 1995 | 2000 | 2005 | 2010 | 2011 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 414 | 776 | 1120 | 3286 | 5000 | 6990 | 7176 | 6498 | 6440 | 6296 | 6584 |
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 96,4 %, venelasi 2,0 %, ukrainlasi 0,6 % ja soomlasi 0,3 %.
Majandus [muuda]
Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate üle 20 töötajaga ettevõtete toodangu müük oli 2010. aastal umbes 800 miljonit krooni. Traditsiooniliselt on tähtsaim kohalikul toormel baseeruv tööstusharu toiduainetööstus. Suurima müügituluga on AS Tere AS tootmisüksus. Ravimitööstuse esindaja Nycomed Sefa müügitulu oli 2010. aastal 320 miljonit krooni. Puidutööstuse ja rõivatööstuse ettevõtted.
Haridus [muuda]
Põlval on kolm kooli (andmed on 1. jaanuari 2009. aasta seisuga):
- Põlva Ühisgümnaasium, 737 õpilast
- Põlva Keskkool, 387 õpilast
- Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, 28 õpilast (waldorfpedagoogiline, kuulub Rosma Haridusseltsile)
Sõpruslinnad [muuda]
|
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
- ↑ Põlva eile ja täna. Rein ja Sirje Vill, 2008, lk 5. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
- ↑ Jaan Kaplinski. Põlva maa, keel ja meel. – Eesti Loodus, 2010, nr 6/7, lk 6.
- ↑ Põlva eile ja täna. Rein ja Sirje Vill, 2008, lk 10. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Ahja vald · Kanepi vald · Kõlleste vald · Laheda vald · Mikitamäe vald · Mooste vald · Orava vald · Põlva linn · Põlva vald · Räpina vald · Valgjärve vald · Vastse-Kuuste vald · Veriora vald · Värska vald
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
