Põlva

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Põlva

eesti Põlva
võru Põlva

Pindala: 5,5 km²
Elanikke: 5661 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 6536
Koordinaadid: 58° 3′ N, 27° 3′ E58.05361111111127.055555555556koordinaadid: 58° 3′ N, 27° 3′ E
Põlva (Eesti)
Põlva

Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas Põlva vallas. Põlvas asub nii Põlva valla kui Põlva maakonna halduskeskus.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi[2].

Ka keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mägiste seostavad Põlva nime sõnaga põlv, mis võib tähendada mis tahes käändu. Arvatavasti märkis see käänukohta Ora jõe orus.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põlva Maarja kirik. Ehitati algkujul 1460–1470. aastate paiku. Kirikukell valati 1868. a. Saksamaal, Bochumis. Torni kõrgus 36,5m[4]

Põlva kirik valmis lõplikul kujul 14601470.

Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde tekkis väike alevik juba 19. sajandi teisel poolel. 1907. aastal asutati Põlvasse haridusselts. 1910. aastal ehitati valmis seltsimaja. 1931. aastal avati Põlva raudteejaam, mis elavdas Põlva majanduselu.

Suvesõjas algas Põlva vabastamine kommunistidest 1941. aasta 6. juuli keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Petseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jatkama.

Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap, umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.

Põlva enese lahingjõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Põlva–Võru maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma–Põlva maanteega. Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ning valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21-05.

Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata ning ohvrid ja Põlva säästetud.

16. augustil 1944 langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.

Põlva sai linnaõigused 10. augustil 1993.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

1940 1950 1956 1970 1980 1990 1995 2000 2005 2010 2011
414 776 1120 3286 5000 6990 7176 6498 6440 6296 6584

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 96,4%, venelasi 2,0%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate üle 20 töötajaga ettevõtete toodangu müük oli 2010. aastal umbes 800 miljonit krooni. Traditsiooniliselt on tähtsaim kohalikul toormel baseeruv tööstusharu toiduainetööstus. Suurima müügituluga on AS Tere tootmisüksus. Ravimitööstuse esindaja Nycomed Sefa müügitulu oli 2010. aastal 320 miljonit krooni. Põlvas tegutsevad ka puidutööstuse ja rõivatööstuse ettevõtted.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mesikäpa spordihall Põlvas

Põlvas on järgmised koolid (2014. aasta seisuga):

  • Põlva Keskkool (alates 2014. augustist Põlva Põhikool)
  • Mammaste Lasteaed ja Kool

Põlvas tegutsevad ka huvikoolid Põlva Muusikakool ja Põlva Kunstikool.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Põlva eile ja täna. Rein ja Sirje Vill, 2008, lk 5. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
  3. Jaan Kaplinski. Põlva maa, keel ja meel. – Eesti Loodus, 2010, nr 6/7, lk 6.
  4. Põlva eile ja täna. Rein ja Sirje Vill, 2008, lk 10. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.