Amsterdam

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; Ian McEwani romaani kohta vaata artiklit Amsterdam (romaan); saare kohta vaata artiklit Nouvelle-Amsterdam; New Yorgi osariigi linna kohta vaata artiklit Amsterdam (New Yorgi osariik)

Amsterdam

Wapen van Amsterdam bewerkt.PNG
Amsterdami vapp
Flag of Amsterdam.svg
Amsterdami lipp

Pindala: 130 km²
Elanikke: 789 300 (2012)

Koordinaadid: 52° 22′ N, 4° 54′ E52.3666666666674.9koordinaadid: 52° 22′ N, 4° 54′ E
LocationAmsterdam.png
Amsterdami vanalinn
Kanalid Jordaani ümbruses

Amsterdam on Hollandi pealinn. Ta asub Põhja-Hollandi provintsis.

Amsterdam on koduks kolmveerandile miljonile elanikule, kuid on siiski säilitanud väikelinna õhustiku. Tolerantne õhustik, kaunis Hollandile iseloomulik arhitektuur ja läbi linna looklevad kanalid on peamine põhjus, miks Amsterdam on populaarne nii külastajate kui kohalike seas.

Amsterdam asub allpool merepinda. Kesklinn on merepinnast 2 m allpool.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amsterdamis on mereline kliima. Seda mõjutab Põhjamere lähedus. Tuul puhub peamiselt läänest. Öökülma esineb harva talvelgi.

Aastane keskmine õhutemperatuur on +10,2 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+17,6 °C) ja august (+17,5 °C), kõige jahedamad jaanuar (+3,4 °C) ja veebruar (+3,5 °C).

Aastane keskmine sademete hulk on 915 mm. Kõige sajusemad kuud on oktoober (100 mm) ja november (94 mm), kõige kuivemad aprill (46 mm) ja veebruar (57 mm).

Aastas paistab päike 1662 tundi, kõige rohkem mais (222 tundi) ja juulis (217 tundi), kõige vähem detsembris (51 tundi) ja novembris (62 tundi). Päevast paistab päike keskmiselt üksnes 35%, kõige rohkem mais (45%) ja aprillis (44%), kõige vähem detsembris (21%) ja novembris (24%).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amsterdam on märksa noorem kui näiteks Nijmegen, Rotterdam või Utrecht. Oletatavasti vabastati linna maa-ala mere alt alles 10. sajandi lõpul. Sellega ei pidanud tingimata kaasnema asustamine, sest maad võidi hakata kasutama näiteks turba varumiseks.

Amsterdam tekkis 13. sajandil kalurikülana. Amsterdami mainitakse esmakordselt 27. oktoobril 1275, kui tammi ümbruskonna elanikud vabastati tollimaksudest sildade ületamisel ja lüüside läbimisel ning seda loetakse linna sünnipäevaks. Ürikus kasutati ladinakeelset väljendit homines manentes apud Amestelledamme ehk 'Amestelledamme lähedal elavad inimesed', mis õigupoolest viitab tammi, mitte selle juures oleva asula nimele. Hollandi linnaõigused sai Amsterdam 1300 või 1306. Linna ümbrus oli soine ja selle kuivendamiseks rajati linna nii palju kanaleid, et paadiga sai sõita peaaegu kõikjale linnas. Suur osa neist on säilinud tänapäevani.

Amsterdam kasvas tänu kaubandusele Hansa liidu linnadega kiiresti ja 16. sajandi alguseks oli Amsterdam juba Hollandi suurim linn. Kaheksakümneaastase sõja käigus saavutas Holland iseseisvuse ja Amsterdam sai selle pealinnaks.

Amsterdam oli rikkuse ja võimsuse tipul 17. sajandil, kui Holland oli üks maailma võimsaimaid riike. Seda on nimetatud Amsterdami kuldajaks ja sellest ajast pärineb põhiosa vanalinnast. Jõukusele panid aluse Hollandi Ida-India Kompanii ja Hollandi Lääne-India Kompanii, mis kauplesid kogu maailma maadega. Samuti oli Holland tuntud suhteliselt vabameelse usupoliitika poolest, mistõttu Hollandisse saabus neid, keda usuliste veendumuste põhjal taga kiusati. 1602 avati Amsterdamis maailma esimene börs.

Amsterdami tabasid järjestikused katkud aastail 162325, 163536, 1655 ja 1664. Sellegipoolest kasvas rahvaarv sisserände tulemusel 17. sajandi jooksul neljakordseks, 50 tuhandelt 200 tuhandeni.

Amsterdam

Amsterdami allakäik saabus, kui Holland hakkas kaotama oma kaubanduslikku mõjuvõimu Suurbritanniale. 18. sajandi lõpul okupeeriti Madalmaad prantslaste poolt.

1815 kuulutati Holland taas iseseisvaks kuningriigiks ja Amsterdam sai selle pealinnaks. Linn hakkas taas arenema. 19. sajandi lõpul valmis Amsterdami–Reini kanal, mis andis otseühenduse niihästi Reini jõele kui ka Põhjamerele.

Esimeses maailmasõjas jäi Holland neutraalseks. Siiski tekkis Amsterdamis puudus toiduainetest ja kütusest. Rahulolematus kasvas üle stiihilisteks mässudeks, kus inimesi ka surma sai.

Teises maailmasõjas kannatas Amsterdam kõvasti. Umbes 10% Amsterdami elanikest kaotas sõja ajal elu. Sõja lõpus tekkis taas toiduaine- ja kütusekriis, mistõttu enamik puid linnas võeti maha.

Elu Amsterdamis muutus kõvasti, kui 1960ndatel sai linnast üks Läänt tabanud protestiliikumiste ja uute kultuurivoolude keskpunkte. 1970. aastatel siirdus suur osa elanikkonnast maapiirkondadesse ja mõned linnaosad tühjenesid. Seda üritatakse nüüd uute linnaplaneeringutega tasakaalustada.

Amsterdami rahvaarv (tuhandetes)
1300 1400 1500 1600 1650 1796 1830 1849 1879 1899 1925 2005 2006 2009
1 3 12 60 140 200,6 202,4 224 317 510,9 714,2 743 743,9 767,3

Amsterdamis on palju sisserändajaid. 1. jaanuari 2012 seisuga oli hollandlasi Amsterdami elanikest 49,5% ja sisserändajaid 50,5%.

Kõige levinum religioon Amsterdamis on kristlus, mille järgijaid on 2000. aasta seisuga 17%. Moslemeid on 14%. Moslemid on põhiliselt sunniidid. Palju on budiste, konfutsianiste ja hinduiste. Hinduistid on põhiliselt Surinami immigrandid.

Amsterdami linnapea on Eberhard van der Laan Hollandi Tööparteist.

Amsterdamis on maailmakuulsaid muuseume, näiteks Rijksmuseum ja Van Goghi Muuseum, ning palju kontserdisaale, teatreid ja klubisid. Amsterdamis on väga erineva suunitlusega alasid Dami väljaku Kuningalossist Hiinalinnani ja rohelistest parkidest Punaste Laternate piirkonnani, niisiis pakub linn igaühele midagi.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amsterdamis toimusid 1928. aasta suveolümpiamängud.

Amsterdami tuntuim jalgpalliklubi on Amsterdami Ajax. Ajaxi kodustaadion on Amsterdam ArenA.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]