Vene keel

vene keel (русский язык)
Kõneldakse	Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Kasahstanis, Eestis, Lätis, Iisraelis, Kõrgõzstanis, Moldovas ja mujal
Kokku kõnelejaid	umbes 250 000 000 145 000 000 (emakeelena)
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  slaavi keeled   idaslaavi keeled     vene keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Venemaa (riigikeel), Valgevene (riigikeel), Kasahstan (ametlik keel) , Kõrgõzstan (ametlik keel), regionaalkeel mõnedes Ukraina haldusüksustes (Krimmi Autonoomne Vabariik, Donetski, Luganski jt oblastid, Jalta ja Sevastopoli linn), Gagauusia, Transnistria, Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Nõukogu (töökeel)
Keelekoodid
ISO 639-1	ru
ISO 639-2	rus
Riigid, kus räägitakse vene keelt. ██ Riigikeel ██ Räägitakse laialdaselt

Vene keel (vene keeles русский язык, russki jazõk)) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Valdav osa vene keelt emakeelena rääkijaid elab Venemaal. Suuremad vene keelt emakeelena rääkijate kogukonnad on veel Ukrainas, Kasahstanis, Valgevenes, Saksamaal ja USA-s, Kokku oli maailmas 2005. aastal eri hinnangutel 255 kuni 278 miljonit vene keele oskajat. Vene keel on üks ÜRO ametlikest keeltest.

Vene tähestik

 Pikemalt artiklis Vene tähestik

Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon.

А

Б

В

Г

Д

Е

Ё

Ж

З

И

Й

К

Л

М

Н

О

П

Р

С

Т

У

Ф

Х

Ц

Ч

Ш

Щ

Ъ

Ы

Ь

Э

Ю

Я

а

б

в

г

д

е

ё

ж

з

и

й

к

л

м

н

о

п

р

с

т

у

ф

х

ц

ч

ш

щ

ъ

ы

ь

э

ю

я

a

b

v

g

d

e

ë

ž

z

i

j

k

l

m

n

o

p

r

s

t

u

f

h

c

č

š

šč

''

y

'

è

ju

ja

a

b

v

g

d

e (je)

jo (o)

ž

z

i

i (j)

k

l

m

n

o

p

r

s (ss)

t

u

f

h (hh)

ts

tš

š

štš

õ

e

ju

ja

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	я	мы
2.	ты	вы
3.	он, она, оно	они

Küsisõnad

что "mis", кто "kes", как "kuidas", почему "miks", зачем "milleks", сколько "kui palju", где "kus", куда "kuhu", откуда "kust", когда "millal", какой "milline", который "kumb", какой, что за "missugune".

Grammatiline arv

Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus. Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud.

Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses.

	Ainsus	Mitmus (endise duaali lõpud)	Mitmus
Meessoost nimisõnad	null-lõpp -ь -а -о	-а, -я	-ы, -и, -е, -(ь)я
Naissoost nimisõnad	-а -я -ь	—	-ы, -и
Kesksoost nimisõnad	-о -е	-и	-а, -я

Rõhk

Vene keeles on vaba rõhk, ent mitte kaootiline. Rõhust võib sõltuda sõna tähendus (nt. дома "kodus" ja дома "majad"). Sõna käänamisel võib rõhk muutuda (nt. гора "mägi" ja горы "mäed").

Vene keeles on tähtis just täishäälikute rõhutamine, kaashäälikuid tavaliselt ei venitata.

Rõhuta täishäälikuid hääldatakse tavaliselt lühemalt ning "а", "е", "о", "э", "я" tähtede puhul toimub reduktsioon.

Vaata ka

• Suržik
• Trasjanka

Välislingid

• Vene keele instituut

Venekeelne Vikipeedia