Maribor

Allikas: Vikipeedia
Maribor

sloveeni Maribor

Elanikke: 95 200 (2011)[1]

Koordinaadid: 46° 33′ N, 15° 38′ E46.5515.633333333333koordinaadid: 46° 33′ N, 15° 38′ E
Maribori omavalitsuse asukoha kaart

Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres, Štajerska (Sloveenia Steiermargi), ja Maribori valla keskus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maribori lossi (Marchburch) on esmakordselt kirjalikult mainitud aastal 1163. aastal. Sõnaga march tähistati keskülemsaksa keeles marke, Frangi riigi piirialasid, ning burch oli kindlus, niisiis 'piirikindlus'. Maribor kuulus Steiermarki. Linna mainiti esimest korda 1204. 1254 sai Maribor linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama pärast Rudolf I Habsburgi võitu Böömimaa kuninga Otokar II Přemysli üle 1278. 1532 ja 1683 piirasid linna türklased. Linn jäi Habsburgide ja Austria valdusse kuni Esimese maailmasõjani, mille eel oli linnaelanikest 80% sakslased ja 20% sloveenid. Seevastu linnaümbruse talupojad olid peaaegu eranditult sloveenid. Austria-Ungaris kuulus Maribor Austriale.

Maailmasõja ajal deporteeris Austria Kärntenist ja Steiermargist sloveene, kahtlustades neid kui slaavlasi venemeelsuses. Õigupoolest see õhutaski sloveenide ja sakslaste vahelisi konflikte. Pärast sõda taotlesid Maribori endale nii Austria kui ka Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (Jugoslaavia). 27. jaanuaril 1919 hõivasid linna sloveenist väejuhi Rudolf Maisteri väed ja ilma rahvaküsitluseta kuulutati Maribor koos ümbruskonna aladega Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi osaks.

Vaade Maribori vanalinnale üle Drava

Suur hulk sakslasi emigreerus, ent ometi oli 1930. aastatel veel veerand linlastest sakslased. Nii, nagu Austria-Ungari oli enne alla surunud slaavlaste rahvuslust, nii sulges Jugoslaavia kõik saksakeelsed klubid, koolid ja muud organisatsioonid.

1941 okupeeris Saksamaa Štajerska. Adolf Hitler lubas selle piirkonna uuesti germaniseerida. Ta külastas sama aasta aprilli lõpus isiklikult Maribori, kus kohalikud sakslased teda vabastajana vastu võtsid. Nende üldise natsistliku meelsuse tõttu aeti kõik sakslased 1945 Štajerskast välja. Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlased Maribori kui tööstuskeskust süstemaatiliselt.

Maribor oli Jugoslaavia tähtis tööstuskeskus. 1961 asutati Maribori ülikool. Pärast Jugoslaavia lagunemist, kui suure riigi turg kadus, ulatus tööpuudus Mariboris 25%-ni. 1990. aastatel olukord paranes väikeettevõtluse arenemisega.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]