I üldlaulupidu
| I üldlaulupidu | |||
|---|---|---|---|
| Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli- ja tänulaulupidu | |||
| Toimumisaeg | 18.–20. juuni 1869 | ||
| Toimumiskoht | Ressource'i aed, Tartu | ||
| Esinejate rühmi | 51 | ||
| Esinejaid | 878 | ||
| Üldjuhid | Johann Voldemar Jannsen Aleksander Kunileid |
||
| Korraldaja | Vanemuine | ||
|
|||
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.
Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.[1]
Sisukord |
Ettevalmistused [muuda]
Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.
Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud.[2]
Pidupäevad [muuda]
Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.
Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.[1]
Kava [muuda]
Kirikukoraalid:
- "Siionis kõik vahid hüüdvad"
- "Kiida nüüd, Issandat"
- "Meil tuleb abi Jumalast"
Vene riigihümn:
Vaimulikud laulud:
- "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
- "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
- "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
- "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann)
- "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
- "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner)
- "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven)
- "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart)
- "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)
Ilmalikud laulud:
- "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz)
- "Oh mets" (Häser)
- "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
- "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn)
- "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig)
- "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser)
- "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda)
- "Õhtu kellad" (F. Abt)
- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius)
- "Mu meeles seisab alati" (K. Collan)
- "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
- "Sind surmani" (A. Kunileid)
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1. laulupidu. Laulupeomuuseum, Kasutatud 6.04.2009.
- ↑ "130 aastat eesti laulupidusid", 2002. ISBN 9985-813-24-3
Kirjandus [muuda]
- R. Põldmäe. Esimene eesti üldlaulupidu. Tallinn, 1969.
|
|||||||||||||||||||