Eesti Maaülikool

See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Maaülikool (ajaleht).

---

Eesti Maaülikool
Asutatud:	1632/1951
Rahaline eelarve:	417,6 miljonit Eesti krooni
Rektor:	Mait Klaassen
Töötajaid:	983
Üliõpilasi kokku:	4704
Undergraduate tudengeid:	2750
Doktoriõppes:	193
Asukoht:	Tartu, Kreutzwaldi 64, Eesti
Endine nimi:	Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA)
Värvid:	Burgundia punane ja tumeroheline
Kodulehekülg:	http://www.emu.ee

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ) on Tartus asuv ülikool.

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

Ajalugu

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool. 1873. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ning agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas endas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. 1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.

Ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) nime. Aastal 1997 liitus ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut, mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks. Eesti Maaülikooli ametlik ingliskeelne nimi on Estonian University of Life Sciences.

Ülikooli eripära

Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid — nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsateks õppe- ja teadustöö suundadeks on agroökosüsteemide ökoloogia ja majandamine, metsandus, Eesti elukooslused (Eesti taimestik ja Eesti loomastik), maamajandus ja ökonoomika, veterinaaria, loodusturism, maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.

Struktuur

Alates 2005. aastast on EMÜ akadeemilise struktuuri põhiüksusteks viis instituuti:

• Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
• Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
• Metsandus- ja maaehitusinstituut
• Tehnikainstituut
• Majandus- ja sotsiaalinstituut

Instituudivälised üksused:

• Taastuvenergia keskus
• Agrobiotehnoloogia arenduskeskus
• Mahekeskus
• Teadusloo uurimise keskus
• Keelekeskus

Eesti Maaülikooli rektorid

• Richard Antons 1951–1954
• Minna Klement 1954–1969
• Arnold Rüütel 1969–1977
• Nikolai Koslov 1977–1988
• Olev Saveli 1988–1993
• Mait Klaassen 1993–1998
• Henn Elmet 1998–2002
• Alar Karis 2003–2007
• Mait Klaassen alates 2008. aastast

Professuur

Tuntumate Maaülikooli professorite sekka kuuluvad Ivar Etverk, Toomas Frey, Osvald Hallik, Elmar Haller, Ants Ilus, Ülle Jaakma, Andres Koppel, Tiiu Kull, Jüri Kuum, Hans Küüts, Endel Laas, Jaan Lepajõe, Anne Luik, Ülo Niinemets, Ingmar Ott, Tiit Paaver, Aarne Pung, Kalju Põldvere, Loit Reintam, Vassil Ridala, Gerhard Rägo, Kalev Sepp, Urmas Tartes, Julius Tehver, Rein Teinberg.

Vaata ka

• Eesti Maaülikooli loomakliinik
• Mahepõllundus
• Eesti Maaülikooli audoktorite loend
• Maaülikooli spordihoone
• Maaülikooli park
• EMÜ SK

Välislingid

• Eesti Maaülikooli kodulehekülg