Kuressaare

See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Kingissepp.

Kuressaare

Kuressaare lipp

Kuressaare vapp

Pindala: 15 km²

Elanikke: 13 919 (1.01.2010)

koordinaadid: 58° 15′ N, 22° 29′ Ekoordinaadid: 58° 15′ N, 22° 29′ E

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare^[1]) on linn Saaremaa lõunarannikul ning Saare maakonna halduskeskus.

Vanalinnas (peamiselt 18.–19. sajandist) on säilinud kaks kirikut, kaubahoov, vana veski (1899), Sadamaait (1663) ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18. sajandist. Vanimate säilinud hoonete hulka loetakse ka Kauba tn. 5 asuvat pastoraadi hoonet ning Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuvat Põlluvahi maja.

Suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaadel üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kord restaureeritud.

Linnusest edelasuunas jääb Tori abajas, kus asub Kuressaare sadam.

Kuressaares asub Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

[redigeeri] Ajalugu

Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.

Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai Jakob Kohli, Wolther Rothendorfi ja Gert von Demteri taotlusel linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt.

13. veebruaril 1733 pani Ivan Kirilov ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide algmeridiaanina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel.^[2]

19. sajandil asutati mudaravila ning Kuressaare sai kuurortlinnaks, mille põhjustas ravimuda avastamine Kihelkonnal 1824. aastal. Eestis rajati esimesed mudaravilad Saaremaal Rootsikülas (1824) ja Kuressaares Weise heinamaal (1840) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila Allee tänavale. Teine Kuressaare mudaravila asus Roomassaare tänaval (1876. a) ja kolmas, samuti Allee tänaval (asutati 1883. aastal)^[3].

Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1934 Kuressaare). Nõukogude ajal (1952–1988) kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.

Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.

Kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, nt aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa jt keeli.

[redigeeri] Rahvaloendused

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti.

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.

[redigeeri] Linnaosad

Kuressaare kõrgeim elumaja on endine veetorn.

[redigeeri] Kuressaarest pärit tuntud inimesi

Johannes Aavik, Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti keeleteadlane.
Joosep Aavik, Kuressaares sündinud ja elanud organist
Eerik Haamer, Kuressaares sündinud maalikunstnik
Louis Kahn, Kuressaares sündinud arhitekt
Viktor Kingissepp, Kuressaares lapsepõlve veetnud ja gümnaasiumihariduse saanud kommunistlik revolutsionäär
Anti Liiv, Kuressaares sündinud psühhiaater ja psühholoog
Ivo Linna, Kuressaares sündinud ja elanud laulja
Bernd Freytag von Loringhoven, Kuressaares sündinud Wehrmachti staabiohvitser, Hitleri lähikondlane
Heli Lääts, Kuressaares sündinud laulja
Koit Lääts, Kuressaares sündinud keemik
Richard Otto Maack, Kuressaares sündinud maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja
Konstantin Märska, Kuressaares sündinud filmioperaator, eesti filmikunsti üks rajajatest
Hannes Nelis, Kuressaares sündinud vaimulik
Aleksander Poleštšuk, Kuressaares sündinud arhitekt
Vello Puujalg, Kuressaares sündinud ja elanud maalikunstnik
Konstantin Ramul, Kuressaares sündinud psühholoog
Hannibal Sehested, Kuressaares sündinud Taani riigitegelane ja väejuht, Norra asehaldur 1642–1651
Jaanus Tamkivi, Kuressaares sündinud poliitik
Jaan Tammsalu, Kuressaares sündinud ja kohalikku kogudust teeninud eesti vaimulik
Ilmar Torn, Kuressaares sündinud graafik
Salome Trei, Kuressaares sündinud graafik
Juhan Tuuling, Kuressaares sündinud Eesti ja Saksa sõjaväelane (kolonel)
Ivar Ugi, Kuressaares sündinud Saksamaa keemik
Voldemar Väli, Kuressaares sündinud eesti maadleja

[redigeeri] Sõpruslinnad

Raseborg (Ekenäsi linn (Tammisaari)), Soome, alates 21. november 1988
Rønne, Taani, alates 3. oktoober 1991
Mariehamn, Soome, alates 24. oktoober 1991
Skövde, Rootsi, alates 23. juuni 1993
Sastamala (Vammala), Soome, alates 30. juuni 1994
Turu, Soome, alates 30. mai 1996
Talsi, Läti, alates 27. mai 1998
Kuurne, Belgia, alates 9. august 1998

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Kirjandus

Helju Pärt, Mati Oolup, "Klassitsistlik Kuressaare", Saaremaa Kirjastusühing "Oma Saar", 1993
"Tervitusi Kuressaarest", postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogust, koost. Maret Soorsk, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2008.
"Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed.", koost. Toomas Karjahärm, kirjastus Argo, 2006.

[redigeeri] Viited

↑ Eesti Keel ; 1. 1924.
↑ Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.
↑ Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009

[redigeeri] Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuressaare

Kuressaare aeropanoraam.
Kuressaare koduleht
Kodukoht Kuressaare
Saaremaa fotoportaal
Kuressaare Weebikaamera
Kuressaare ja Tehumardi Weebikaamerad
Kuressaare Linnaatlas
Kalle Kesküla, "Taaniaegsed Kuressaare kodanikud", Oma Saar, 3. august 2007
Kalle Kesküla, "Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat" Oma Saar, 10. mai 2008
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 6. detsember 2008
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 3. jaanuar 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 7. veebruar 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed" Oma Saar, 4. aprill 2009
"Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 1. juuni 2009
Kalle Kesküla, "Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks" Oma Saar, 8. juuni 2009
Kuressaare linnaga seonduvad ametlikud kohanimed (doc)
Kuressaare areng 20. sajandi algul

[redigeeri] Kaardid

Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011.a. kaart (12629x9933; 10,2MB; jpg)
Kuressaarele kingitud linnakaat 1930.-ndatest (zuumiga digikaart)

[0] Eesti Keel ; 1. 1924.

[1] Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.

[2] Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009

[1]

[2]

[3]

Kuressaare

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Rahvaloendused

[redigeeri] Linnaosad

[redigeeri] Kuressaarest pärit tuntud inimesi

[redigeeri] Sõpruslinnad

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Kaardid

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

vaatamisi

Toimingud

Otsimine

Navigeerimiskast

Trüki või ekspordi

Tööriistad

Teistes keeltes