Malle Salupere

Allikas: Vikipeedia

Malle Salupere (aastani 1962 Tungal, sündinud 17. veebruaril 1931 Tartus) on eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik.[1]

Sisukord

Elulugu [muuda]

Malle Salupere on metsniku tütar. Õppis Tartu Õpetajate Instituudis. Oli 1949–57 küüditatuna Siberis Krasnojarski krais. Töötas 1957–58 Tartu Autoremonditehases abitöölise ja automaalrina. Lõpetas 1958 Tartus õhtukeskkooli, 1962 vene filoloogina (1962–64 TÜ aspirantuuris, arvati poliitilistel põhjustel enne lõpetamist aspirantuurist välja), 1974 psühholoog-sotsioloogina. Töötas Tartu keskraamatukogus ja lühikest aega õpetajana, 1967–74 TÜ rektoraadi teadussektoris, seejärel oli viis aastat Tartu Kliinilise Haigla ametiühingukomitee esimees, 1980–83 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi töötaja. Koondati poliitilistel põhjustel, oli seejärel Ajaloo Instituudi teadur (0,5 kohaga). Ühtlasi luges venekeelset Eesti ajaloo kursust Tartus, Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas. Aastast 1991 pensionil. 1990. aastate keskel esines Eesti Raadio saates "Silmaring" kolmeaastase vestluste seeriaga eestlaste mentaliteedist läbi aegade.[1]

Ta on 1962. aastast abielus Maks Saluperega. Neil on kolm tütart[2], nende seas semiootik Silvi Salupere [1] ja ajaloolane Lea Leppik.

Teadustöö [muuda]

Uurimisvaldkonnad: Eesti ajalugu, Eesti ärkamisaeg, saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Üle 100 teadustrükise ja aimeartikli.[1]

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus [muuda]

Ta on olnud Maarjamõisa haigla ametiühingukomitee esimees. Ta kuulub Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse, oli selle eelkäija Eesti Vasakpartei aseesimees 2005. aastast ja 2007. aastast esimehe kohusetäitja.[3] Ta kandideeris 1995., 1999., 2003. ja 2007. aasta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aasta kohalike volikogude valimistel, kuid valituks ei osutunud. 2009. aastal kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas Euroopa Parlamendi valimistel. [4]

Viited [muuda]

Teoseid [muuda]

  • Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // Keel ja Kirjandus (1982) 2
  • Забытые друзья Жуковского. // Жуковский и русская культура. Л, 1987
  • Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива). // Уч. зап. ТГУ 748 (1987)
  • Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor L. Leppik). // TÜ Toimetised 851 (1989)
  • Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3
  • Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12
  • Raamatuist Poola-aegses Tartus. // Akadeemia (1994) 10
  • Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. Roth. // Keel ja Kirjandus (1996) 8, 9
  • Die ersten Schiller-Denkmäler der Welt – in Estland. // Triangulum. Germ. Jb. für Estland, Lettland und Litauen. Tartu, 1995
  • Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. Artiklikogumik. Tartu, 1998, 2. trükk 1999
  • Puškin meie ajas. // Keel ja Kirjandus (1999) 6
  • Ka arhivaalidel on oma ajalugu. Rootsiaegsed ülikooli dokumendid Eesti Ajalooarhiivis. // Tuna (2000) 3
  • J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas. // Keel ja Kirjandus (2001) 11
  • Tuhandeaastane Tartu: nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004
  • Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu, 2005.
  • Postipapa: mitmes peeglis, mitmes rollis. Johann Voldemar Jannsen: 1819-1890. Kirjastus Tänapäev, 2006

Publikatsioone [muuda]

Kirjandus [muuda]

  • Issakov, S. Malle Salupere tööd ja tõdemused. // Keel ja Kirjandus (1999) 11, 658–661.

Välislingid [muuda]

Livre.png

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. Selleks annab loa Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkulepe.