Pariis

Allikas: Vikipeedia

Pariisi linna departemang
75

[ pa'rii ]
prantsuse Département de Ville de Paris

Pariisi vapp
Pariisi vapp
Pariisi lipp
Pariisi lipp

Pindala: 105,4 km²
Elanikke: 2 234 105 (2009)

Pariisi asendikaart

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.

Aastatel 20012007 ja 20082014 on linnapeaks Bertrand Delanoë.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. Hõim oli rikas ja tuntud kullast müntide vermijana[1].

Caesari ajal vallutasid selle roomlased, aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu. Roomlased nimetasid asulat Lutetia Parisiorumiks. Rooma ajast on Pariisis muistiseid säilinud vähe.[1]

508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks[1] ja 987 Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.

17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitati näiteks Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum, ja Aleksander III sild.

19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas.

19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

1944. aasta augustis käskis Adolf Hitler jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi sõjaväekuberner kindral Dietrich von Choltitz jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikirjaks on Fluctuat nec mergitur ('õõtsub [lainetel] ega upu'). Deviis pärineb umbes 13. sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollis Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Etienne Marceli mõrvamist 1385 andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Tänapäeval on Pariis üks maailma juhtivatest äri- ja kultuurikeskustest. Tal on suur mõju poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter ja nendest on tähtsaimad UNESCO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ning Euroopa Kosmoseagentuur. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest Euroopas, kuid ühtlasi kuulub ta kõige kallimate linnade hulka.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisi aastane keskmine temperatuur on +8,5 °C. Kõige palavamad kuud on [[juuli] (+15,5 °C) ja august (+15,4 °C), kõige külmemad jaanuar (+2,5 °C) ja veebruar (+2,8 °C).

Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud juulis (+40,4 °C) ja augustis (+39,5 °C), aga jaanuariski on mõõdetud +16,1 °C ja detsembris +17,1 °C, teistel kuudel veelgi rohkem.

Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud detsembris (-23,9 °C) ja veebruaris (-14,7 °C). Augusti miinimum on +6,3 °C ja juulis +6,0 °C. Juunist septembrini pole kunagi öökülma registreeritud.

Aastas sajab 650 mm. Sademed jaotuvad aasta peale ühtlaselt. Kõige rohkem sajab mais (65 mm) ja juulis (63 mm), kõige vähem augustis (43 mm) ja veebruaris (44 mm). Aastas on 112 sajupäeva, neist kõige rohkem detsembris (10,7) ja märtsis (10,4), kõige vähem augustis (6,9) ja juulis (8).

Aastas paistab päike keskmiselt 1748 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Elanikke
1801 547 756
1851 1 053 262
1881 2 269 023
1921 2 906 472
1946 2 725 374
1999 2 125 246

Pariisi linnastu elanike arvu kohta on andmeid alates aastast 59 eKr (25 tuhat). Aastaks 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv pea iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

Panoraamvaade Pariisile Tour Montparnasse'ist
Suurenda
Panoraamvaade Pariisile Tour Montparnasse'ist

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisi linn jaguneb 20 linnaosaks ehk prantsuse keeles arrondissement 'iks. Rahvaesindajate valimisel igast linnaosast kasutatakse väljendit sektor.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Marsi väljak ja Eiffeli torn
Sacré-Cœuri kirik

Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.

Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse.

Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf.

Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i ja Vincennes'i mets.

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.-12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'i kalmistule on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.

Pariisi ärirajoon La Défense asub linna läänepiiril.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal oli Pariisi sisemajanduse kogutoodang 552,1 miljardit eurot[2]. Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7% tervishoiu, 8,2% transpordi ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel (14,0%). Turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi immigrantide getodes on töötus 20–40%.

Champs-Élysées

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisis toimunud tähtsaimad spordisündmused on 1900. ja 1924. aasta suveolümpiamängud ning 2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus.

Jalgpalliklubidest on tuntuim Pariisi Saint-Germain.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 66
  2. insee.fr vaadatud 5.02.11

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]