Dublin

Allikas: Vikipeedia
Dublin

iiri Baile Átha Cliath
inglise Dublin

Dublini vapp
Dublini vapp
Pindala: 117,8 km²
Elanikke: 495 781 (2002; loendus),
eeslinnadega 1,3 miljonit

Koordinaadid: 53° 21′ N, 6° 16′ Wkoordinaadid: 53° 21′ N, 6° 16′ W

Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on Iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid.

Dublini kliimadiagramm

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublini nimi pärineb iirikeelsest väljendist ‘Dubh Linn’ (dubh → must ja linn → bassein). Keldi keeles nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed normandlased Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks 'Develyn' või 'Dublin'. Vahel räägitakse ka, et ‘Dublin’ on tulnud islandikeelsest sõnadest djúp lind, mis tähendab 'sügavat lompi'. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on 'Baile Átha Cliath', mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad Ptolemaioselt aastast 140 m.a.j. Mõnedel andmetel olid seal püsiasukad juba 1. sajandil e.m.a. Hiljem rajati sinna klooster. Linna rajasid 841. aastal skandinaavlased. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Nii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 14.16. sajandil oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

Parlament töötas mitu sajandit Droghedas, ent 1504. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas Henry VII vallutas Kildare maakonna. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba keskajal. Tegemist oli gildipõhise oligarhiaga, kuni see 1840ndatel reformiti ja tunduvalt demokraatlikumaks muudeti.

Alates 17. sajandist hakkas Dublin laienema. Kuningas George IV ajal oli Dublin mõnda aega Londoni järel Briti impeeriumi suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärtustest. Samasse perioodi jääb ka Guinnessi õlletehase sünd. 19. sajandi algust iseloomustas Dublini langus, kuid Belfastis leidis aset tööstuslik kasv. 20. sajandi alguseks oli viimase rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli jätkuvalt administratsiooni ja transpordi keskuseks suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale industriaalrevolutsioonist.

1916. aastal kesklinnas aset leidnud Lihavõtte ülestõus põhjustas palju kahjustusi. Inglise-Iiri sõda ja Iirimaa kodusõda suurendasid kahjustuste hulka, sealhulgas purustati olulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Mitu maja taastati ja parlament kolis ümber Leinsteri hoonesse. Alates II maailmasõjast kuni 1960. aastateni oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks ja seal ongi filmitud palju häid filme.

Kui majandusolude paranemisel paranes ka linna üldpilt, tehti arhitektuurilisi muudatusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, tänavate ja suursugususe säilitamiseks. Alates 1997. aastast on linnapilt tuntavalt muutunud, peamiseks põhjuseks nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja ettevõtlusse.

2003. aastal BBC tehtud uuringu kohaselt pidas 11 200 elanikku 112 linna- ja maapiirkonnast Dublinit parimaks Euroopa pealinnaks, kus elada.

Kirjandus ja teater[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Siit on pärit Nobeli auhinna laureaadid William Butler Yeats, George Bernard Shaw ja Samuel Beckett. Teised tuntud kirjanikud on Oscar Wilde, Jonathan Swift ja "Dracula" autor Bram Stoker. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit James Joyce’i elukohana. Tema kuulsaim teos on "Dublinlased" ("Dubliners"), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, "Ulysses", mis muuseas annab linnast hea topograafilise ülevaate. Peale selle on linnast pärit J. M. Synge, Seán O'Casey, Brendan Behan, Maeve Binchy ja Roddy Doyle. Dublinis asuvad ka Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusalane muuseum (National Library of Ireland ja National Print Museum of Ireland).

Linnas on mitmeid teatreid, siit on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, nt Noel Purcell, Brendan Gleeson, Stephen Rea, Colin Farrell ja Gabriel Byrne. Tuntumad teatrid on The Gaiety, The Abbey, The Olympia ja Gate.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas tegeldakse aktiivselt ka kõigi nende spordialadega, mis on populaarsed kogu Iirimaal: keldi jalgpall, jalgpall, ragbi ja kurling.

Dublinis asub Euroopa suuruselt neljas staadion Croke Park, mis mahutab kuni 83 700 pealtvaatajat ja on koduks Keldi Spordi Assotsiatsioonile. Seal korraldatakse keldi jalgpalli ja kurlinguvõistlusi, igal teisel aastal ka rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Tuntumad staadionid on Aviva Stadium, Parnell Park, Lansdowne Road staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park ja Richmond Park.

Põhi ja lõuna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublinit iseloomustab põhjaš–lõunasuunaline jagunemine, jagunemine toimub mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem töölisklassi ja Lõunat kesk- ja kõrgema keskklassi koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist pole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Jaotumine Põhja ja Lõuna vahel sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui talt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: “Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood”, mispeale järgnesid talle mitmed Iiri kõrgklassi kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik Põhi-Lõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis Lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik Põhi – ei tule tänapäeva tegelikkuses kuigi selgelt esile.

Haridus ja teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. Dublini Ülikool, millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Lisaks sellele asuvad Dublinis Riiklik Iirimaa Ülikool, Dublini Ülikooli Kolledž, Dublini Linnaülikool, Kuninglik Kirurgide Kolledž, Dublini Tehnoloogia Instituut, Riiklik Kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb Linnavolikogu, ent Dublini alla arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad – Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks.

2006. aastal elas Linnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. Täna elab arvestuslikult 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist.

Olgugi et Dublinit iseloomustas kuni 1990. aastate alguseni suur emigratsioon, elab seal tänapäeval palju immigrante. Välismaalt pärit linlased on peamiselt noored ja vallalised, suurem osa neist on pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest, eriti aga Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Järjest enam on immigrante Hiinast, Nigeeriast, Brasiiliast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt.

10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks koduks just Dublini. Näiteks 60% Aasia päritolu Iirimaa elanikest elab Dublinis. Multikultuursus avaldub väga selgelt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil ja Moore Streetil.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Dublin on viimased 10–15 aastat olnud Iirimaa majanduskasvu keskpunktiks. Seda perioodi kutsutakse ka Keldi Tiigri aastateks. Elustandard on linnas tuntavalt tõusnud, samuti ka elukallidus. Dublin on maailmas elukalliduselt 16. kohal, Euroopas 8. kohal. Samal ajal on Dublini palgatase maailmas 4. kohal, olles ees nii New Yorgist kui Londonist. Dublinit edestavad vaid Zürich, Genf ja Oslo.

Ajalooliselt on Dubliniga kõige enam seostatud õlletööstust – kuulsat Guinnessi õlut on St. James's Gate’i Õlletehases valmistatud alates 1759. aastast. Keldi Tiigri ajastul aga on tähtsust kogunud ka globaalsed farmaatsiafirmad ja infotehnoloogia ettevõtted, nt Microsoft, Google, Amazon, PayPal, Yahoo!, Pfizer, Intel ja Hewlett-Packard.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublinis ristub mitu riikliku tähtsusega maanteed. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, puudutab linna lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, ühendades kõige olulisemaid regioonidest linna suubuvaid teid.

Alates 2008. aastast kehtib West-Linkil, üle Liffey jõe jooksval kahel paralleelsel betoonsillal, kaheeurone teemaks.

Et praegu Dublinit ümbritsev maantee moodustaks täisringi ümber linna, on välja käidud idee pikendada teed ka idaküljele. Praegu täidab sama rolli 2006. aastal ehitatud Dublini sadama tunnel, mida kasutatakse transiidiks.

Bussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa bussikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordivallas tegutseb ka väikeettevõtteid.

Äärelinnade rongiühendus ja DART (Dublini piirkonna kiirtransport). Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt äärelinnast kesklinna tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART.

Luas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luas'i trammid

Luas on kaht liini teenindav tramm, mis pandi käiku 2004. aastal. Üldiselt on see teenus osutunud populaarseks, kuigi kritiseeritakse kehva ümberistumise võimalust kahe liini vahel. Plaanis on luua viis uut Luasi liini, millest viimane peaks alguse saama 2014. aastal. Praegused liinid plaanitakse uutega ühendada 2012. aastal.

Metroo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublini metroosüsteemi loomine on kirjas Iiri valitsuse 2005. aastal vastu võetud arengukavas Transport 21. Kuuldavasti on plaanitud metroo välja arendada täiesti omaette süsteemina, mis ei sega muud liiklust. Metro North peaks plaani kohaselt teenindama neid piirkondi, mis parasjagu on ühistranspordiga kehvemini kaetud, Metro West aga hakkaks teenindama kolme suurt äärelinna – Tallaght, Clondalkin ja Blanchardstown.

Õhu- ja meretransport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublin on riikliku transpordi keskpunkt. Dublini sadam on riigi kõige elavam meresadam ja Dublini lennujaam samamoodi riigi kõige kasutatavam lennuväli.

Kommunikatsioon ja meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dublin on Iirimaa meedia- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitme ajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning telefoni- ja mobiilsidefirma (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "Fair City", mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas Carraigstownis.

Linna valitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna valitseb Dublini Linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juhiks on linnapea (Lord Mayor of Dublin), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House’is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones – istungeid peetakse peakontoris Dublini raekojas ja suur osa administratiivüksusi (Civic Offices) asub Wood Quay’s.

Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud partei määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb poliitika ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesandeks on koostada iga-aastane eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (Dublin City Manager).

Riiklik valitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House’is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922.

Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledži tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House’i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

Kuritegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

An Garda Síochána aastate 20012005 ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. 1980.–1990. aastatel puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas heroiiniepideemia. Aastatel 20042006 sooritati Dublinis 80 mõrva, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegemist gängikuritegudega. Dublin on esikohal ka surmavate pussitamiste osas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]