Eesti lipp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lipust; laulu kohta vaata artiklit Eesti lipp (laul)

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
FIAV 110100.svg Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm.
Vabariigi Presidendi lipp

Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp.

Lipp on ristkülik, millel on ülevalt alla kolm võrdset rõhtset värvilaidu: sinine (Pantone 285 C; CMYK C91%,M43%,Y0%,K0%; RGB 23,145,255), must (CMYK C0%,M13%,Y49%,K98%; RGB 51,43,3) ja valge (CMYK C0%,M0%,Y0%,K0%; RGB 255,255,255).[1] See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918.

Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990.

Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp (vaata Eesti vapp).

Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge".

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helesinine, must ja valge on algselt 1860. aastal asutatud Liivimaa päritolu üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig ja kuni 1940. aastani kasutatud riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.[2] Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist.

29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:

  • sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol;
  • must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv;
  • valge – rahva püüd õnne ja valguse poole.

Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes Eesti lipp ja Lipulaul Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline"[3], 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"".[4]

Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks.

1919. aastal tegi Oskar Kangro ettepaneku võtta Eesti lipuks punase ristiga valge lipp".[5] 1920. aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp, mille üks ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6]

  • 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna.

1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle-eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi-kommunismi, sotsialismi, fašismi, rahvusriikluse, Kristuse, isamaaluse ja monarhismi ideede pooldajaile, iga ühele oma värvi järgi, seda enam, et selle lipu all klasside juhid ei saa mainitud ideede maski all asuda rahvast hävitama, tapma ja riisuma, vaid peavad töötama kooskõlas riigi ülesehitamisel, samuti nagu selle lipu 7-päikesevärvi on kooskõlas üksteisega. Praegune (1934) lipp ei ütlevat rahvale midagi, vaid tuletavat meelde õudset orjaaega.[7] Selle harmoonilise lipu all ja hinge ülendava hümnide-hümni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu, erinevate klassidega, on üksteisele vennad ja õed ning on üks pere, samuti annavad Taara tammikul Kalevi tütardena ja poegadena teineteisele kätt. Lipu värvidel olid järgmised tähendused:

  • Kommunism – punane
  • Sotsialism – punakas-kollane
  • Fašism – kollane
  • Demokratism – roheline
  • Inimkonna Religioon – helesinine
  • Rahvusriiklus – sinine
  • Isamaalsus – lilla

Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8]

Sinimustvalge Pikas Hermannis
Vabariigi lipp Suurel Munamäel

Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba (Eesti lipu muuseum).

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.

Heiskamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti lipp
Eesti lipp paavst Johannes Paulus II matusepäeval poolde vardasse heisatuna Eesti saatkonna hoone ees Helsingis

Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Lipupäevad on:

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul.[viide?]

Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul.

Heiskamise ja langetamise ajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal.

Jaaniööl riigilippu ei langetata.

Heiskamise viis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.

Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks.

Linnas kasutatakse enamasti 2,5–3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti.

Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.

Lipulaul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Laulu sõnu on kõvasti muudetud võrreldes algsega, näiteks Martin Lipu viis salmi koondati kokku kolmeks.

Algversiooni esimene ja viimane salm:

Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga!
Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda',
võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita',
vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!»

Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge, paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust eesti kojad kõlagu,
kostku taeva poole põrmust: «Eesti, Eesti, ela sa!»

Ajutise Valitsuse otsus 21. novembrist 1918 (nr. II)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigilipp.

Võetakse vastu järgmised määrused ajutise riigilipu kohta Maapäevale kinnitamiseks ettepanna:

Ajutine Valitsus määrab kuni sellekohase väljakuulutamiseni järgmist:

I. Riigilipust.

1. Eesti riigilipu värvid on sinine (rukkilille sinine), must ja valge, horitsontaalses järjekorras.

2.Riigilipp on puutumata väline riigimärk. Isikud, kes riigilipu miski viisil teotavad, võetakse seaduslikkusele vastutusele.

II. Riigilipu tarvitamisest.

1. Riigilipp tarvitatakse kõigil juhtumisel, kus Eestiriigi võim ennast avaldab, nii riigi sisemises kui välimises elus.

2. Riigilipp ei või ühegi eraisiku, seltsi, ühenduse või asutuse eratarvituseks olla.

3. Riigilipu värvide tarvitamine nende poolt võib ainult Ajutise Valitsuse lubal sündida.

4. Kõik riigi ja valitsuse asutused, kesk- kui ka kohalikud, on kohustatud riigilipu enesele muretsema ja avalikkudel pühadel välja panema.

5. Kõigil eraisikutel ja eraseltsidel, ühisustel ja asutustel on luba riigilipu väljapanna avalikkudel pühadel.

6. Kes nende määruste vastu eksivad, langevad kohtuliku vastutuse alla ja karistatakse vangistusega kuni 1 kuuni või rahatrahviga kuni 500 margani.

III. Miilitsa valitsuste kohuseks jääb selle üle valvata, et need määrused täitmist leiavad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1], Eesti lipu parameetrid riigikantselei lehel
  2. Sinine ja must ja valge... Esmaspäev, 4. veebruar 1939, nr. 5, lk. 5
  3. Eesti lipp. Küllo Arjakas. Lk. 34–36
  4. Eesti lipp. Küllo Arjakas. Lk. 37
  5. Eesti lipp. Küllo Arjakas. Lk. 63
  6. Eesti lipp. Küllo Arjakas. Lk. 64
  7. Üle-eestimaaline harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaan.
  8. Inimkonna Internatsionaal.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]