Tähtvere

See artikkel räägib Tartu linnaosast; Tähtvere küla kohta Tähtvere vallas vaata artiklist Tähtvere küla.

---

Tähtvere paiknemine Tartus.

Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas. Linnaosa piirneb järgmiste objektidega: Näituse tänav – Tartu-Tallinna raudtee – linna piir – Emajõgi – Kauna tänav – Tähtvere tänav – Jakobi tänav – Veski tänav.

Linnaosa pindala on 250 ha ja elanike arv 1. jaanuaril 2012. aastal oli rahvastikuregistri andmeil 3023.

Ajalugu

Teadaolevalt esimene Tähtvere hoonestamisekava pärineb aastast 1919. See kava oli tavapärane: Näituse tänavaga ristuvad tänavad olid pikendatud üle Tähtvere välja ja nendega olid ristatud uued tänavad.

1923. aastal lülitati Tähtvere mõisa maad Tartu linna koosseisu. Kuus aastat hiljem, 1929. aastal, hakati tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse koostatud Tähtvere aedlinna planeeringu järgi Tähtvere linnaosa välja ehitama. Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme.

Suurema osa Tähtvere II maailmasõja eelsetest hoonetest projekteeris Arnold Matteus ja Nikolai Kusmin.

Rida funktsionalistlikke elamuid projekteeris Tähtvere linnaossa 1930-tel aastatel arhitekt Paul Mielberg.

Tähtveresse on projekteerinud elamu Alvar Aalto – August Tammekannu villa (Kreutzwaldi tänav 6).

Alates 1990. aastaist on Tähtvere väljale ehitatud ja koondatud Maaülikooli linnak. Rida selle ülikooli hooneid oli Tähtveres pikka aega juba varem.

Kultuurimälestised

• Elamu A. Haava 15
• Elamu A. Haava 17
• Elamu A. Haava 19
• Elamu Tähtvere 20
• Elamu Veski 35
• Puitelamu Veski 15
• Tartu Õlletehase peakorpus
• Tähtvere mõis

Tänavad

A. Haava K. A. Hermanni Hiie J. Hurda Ilmatari Jakobi C. R. Jakobsoni J. V. Jannseni L. Koidula F. R. Kreutzwaldi Laulupeo puiestee

Näituse Oru Taara puiestee A. H. Tammsaare F. Tuglase Tungla Tõrviku Tähtvere Vaksali Veski Vikerkaare

Planeering

Krundid planeeriti suured (1800 m²), mida pidid hoonestama peamiselt mitmekorterilised elamud, mis varustatud tolleaegsete mugavustega – vannitoad, veevõrk, teenijatuba jne. Taara puiestee oli tänava-äärse hoonestusega, mujal jäeti hoone ette eesaed. Peamiselt planeeriti ehitada kahekorruseliseid elamuid.

Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelje – Taara puiestee ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud geomeetriline joonis.

Tähtvere linnaosa on üks tihedama hoonestusega linnaosi. Mõõtmised on näidanud, et keskmine hoonete (kaasaarvatud abihooned) tsentroidide vaheline kaugus on 25 meetrit.

Hooned

Tartu Katoliku kirik

Linnaossa ehitati peamiselt kergkonstruktsioonis hooneid, kuid kuna nad väljaspoolt kaeti krohviga, siis mõjuvad nad kui kiviehitised. Enamik maju on ahiküttega, kuid hea ruumijaotusega, avarate tubadega.

Elamute kõrval on Tähtveres ka rida suurehitisi:

• Maaülikooli linnak, kuhu kuuluvad
  • Tähtvere mõisa hoone,
  • Maaülikooli õppehooned,
  • Maaülikooli spordihoone,
  • Maaülikooli ühiselamu Kreutzwaldi 52, mis on Tartu kõige kõrgem hoone absoluutkõrguse järgi.;
• Tartu Näituste hoone;
• Tartu Katoliku kirik;
• Tartu Laululava;
• A. Le Coqi õlletehas.

Haljastus

Tähtvere linnaosas on kruntidel suur aedade osakaal. Mõned tänavad (Taara puiestee, Laulupeo puiestee) on palistatud alleedega. Kreutzwaldi tänava ääres asub suur Tähtvere park.

Puhkamisvõimalused

Tähtveres asuvad:

• Lõbustuspark
• Emajõe plaaž Emajõe paremal kaldal. Plaaž on kõige Võrtsjärve poolsem supluskoht Tartus.
• Laululava

Kasutatud kirjandus

• Tähtvere linnaehituslik muinsuskaitseala – ajaloost

Tartu linnaosad

Annelinn | Ihaste | Jaamamõisa | Kesklinn | Karlova | Maarjamõisa | Raadi-Kruusamäe | Ropka | Ropka tööstusrajoon | Ränilinn | Supilinn | Tammelinn | Tähtvere | Vaksali | Variku | Veeriku | Ülejõe