Eesti Rahva Muuseum

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Eesti Rahva Muuseumi peamaja asub Tartus aadressil Veski 32
Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist.

Eesti Rahva Muuseum on kaasaegne teadus-, haridus- ja huvikeskus, mille eesmärgiks on pakkuda mitmekülgset infot Eesti kultuuri ja ajaloo kohta. Lai valik erinevaid näitusi ning hariduslikke ja meelelahutuslikke programme pakuvad erinevatele vanuse- ja huvigruppidele võimaluse süveneda Eestis elanud ja elavate rahvaste ja teiste soome-ugri rahvaste kultuurilukku. Muuseumis toimub aastaringselt erinevaid kontserte, filmiõhtuid, näitusi, töötubasid, konverentse, loenguid ja palju muud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse.

Muuseum kolis endisesse kohtumajja (vaata Eesti Rahva Muuseumi peamaja) Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks.

Muuseumi kogud asusid erinevates hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 alustati Raadile hoidlakomplekside väljaehitamisega, mis valmisid 2004. aastal.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, mille asukohaks oli krunt Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.

1994. aastal avati näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.

ERMi uus maja Raadil[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aastal otsustati rajada Raadile ERMi uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERMi uue peahoone ehitamiseks. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Mälestuste väli" ehk "Memory Field" arhitektuuribüroolt SARL d` Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.[1] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.[1]

30. aprillil 2013 asetati ERMi uue hoone nurgakivi Raadil. Hoone peaks valmima 2016. aasta teises pooles.

ERMis toimunut[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004. aastal toimus esimene antropoloogilistele ja dokumentaalfilmidele pühendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm".

2009. aastal tähistas Eesti Rahva Muuseum oma 100. juubeliaastat. Selle raames andis Eesti Pank välja kodarraha ja Eesti Post juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents.

14. aprillil 2009 märgistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!"

ERMi arhiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

ERMi arhiivid on jaotatud mitmeks alaosaks[2]:

  • Topograafiline arhiiv
  • Etnograafiline arhiiv (sisaldab 874 toimikut, mille maht on 104 065 lk)
  • Korrespondentide vastuste arhiiv
  • Sanitaar-topograafiline arhiiv

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jüri Saar, ERM jääb Euroopa rahata Postimees, 13. veebruar 2012
  2. http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Kogud/Arhiiv (vaadatud 05.02.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]