Eesti Rahva Muuseum
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Eesti Rahva Muuseum on kaasaegne teadus-, haridus- ja huvikeskus, mille eesmärgiks on pakkuda mitmekülgset infot Eesti kultuuri ja ajaloo kohta. Lai valik erinevaid näitusi ning hariduslikke ja meelelahutuslikke programme pakuvad erinevatele vanuse- ja huvigruppidele võimaluse süveneda Eestis elanud ja elavate rahvaste ja teiste soome-ugri rahvaste kultuurilukku. Muuseumis toimub aastaringselt erinevaid kontserte, filmiõhtuid, näitusi, töötubasid, konverentse, loenguid ja palju muud.
Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.
Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse. 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse.
Muuseum kolis endisesse kohtumajja Veski tänaval. Muuseumi juurde loodi ka arhiivraamatukogu, mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu Eesti Kirjandusmuuseum) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks.
Muuseumi kogud asusid erinevates hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks Pauluse kirik Riia tänaval ja Püha Aleksandri kirik Sõbra tänaval. Aastal 2000 alustati Raadile hoidlakomplekside väljaehitamisega, mis valmisid 2004. aastal.
Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, mille asukohaks oli krunt Tartu kesklinnas, võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud.
1994. aastal avati ERMi näitusemaja ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, milles on tänaseks üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt.
2003. aastal otsustati rajada Raadile ERMi uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERMi uue peahoone ehitamiseks. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Mälestuste väli" ehk "Memory Field" arhitektuuribüroolt SARL d` Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.[1] Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.[1]
2004. aastal toimus esimene antropoloogilistele ja dokumentaalfilmidele pühendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm".
2009. aastal tähistas Eesti Rahva Muuseum oma 100. juubeliaastat. Selle raames andis Eesti Pank välja kodarraha ja Eesti Post juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents.
14. aprillil 2009 märgistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!"
30. aprillil 2013 asetati ERMi uue hoone nurgakivi Raadil.
ERMi arhiivid [muuda]
ERMi arhiivid on jaotatud mitmeks alaosaks[2]:
- Topograafiline arhiiv
- Etnograafiline arhiiv (sisaldab 874 toimikut, mille maht on 104 065 lk)
- Korrespondentide vastuste arhiiv
- Sanitaar-topograafiline arhiiv
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Jüri Saar, ERM jääb Euroopa rahata Postimees, 13. veebruar 2012
- ↑ http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Kogud/Arhiiv (vaadatud 05.02.2013)
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Rahva Muuseum |
- Eesti Rahva Muuseumi juubeli kogumiskampaania "Kingi muuseumile päev oma elust!
- Eesti Rahva Muuseumi ametlik kodulehekülg
- "Põhja Konn"
- "Eesti. Maa, rahvas, kultuur"
- Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts
- Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss
- Maailmafilm
- Risto Mets: "Arhitektid ja projekteerijad esitlesid ühist nägemust ERMi majast", Tartu Postimees, 7. november 2008
- Maarja Aeltermann. "Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva" ERR, 22. jaanuar 2009
- "Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata" Tartu Postimees, 24. märts 2009
- "ERMis on mitu kirstutäit ehteid", Õhtuleht, 4. aprill 2009
- Raimu Hanson. Sajas aastas leidub head ja halba Tartu Postimees, 13. aprill 2009
- ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus
- Krista Aru, "Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus" – Sirp 28. jaanuar 2011
- Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner külastab Eesti rahva Muuseumi
