Tramm

Tramm Konstal 105N2k/2000

Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas.

Tramm Helsingis

Tramm Dublinis

Tramm Riias

Tramm on linnatänavate rööbasteedel elektrimootorite jõul sõitev ühe- kuni kolmevaguniline rongisarnane ühistranspordivahend. Linnade lähiliikluses kasutatakse ka madalapõhjalisi trammironge (inglise k. tram-train, soome k. duoraitiovaunu), mis on ehitatud nii linnatänavate rööbasteel sõitmiseks kui ka raudteel sõitmiseks.

Tramm tarbib väikese veeretakistuse tõttu teiste transpordivahenditega võrreldes äärmiselt vähe energiat: 1…2 kilovatt-tundi 100 sõitjakilomeetri kohta .

Trammiks peetakse mõnikord ekslikult trollibussi, mis ei sõida rööbastel ja on iseloomulike "sarvedega".

Trammiliiklus Eestis

Eestis on trammiliiklus ainult Tallinnas.

1888. aastal 12. augustil avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hobutrammi ehk konka liiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond. Septembrikuust pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa (Turu) tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahet regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal.

Aastal 1899 müüsid endised omanikud oma ettevõtte Belgia aktsiaseltsile „Tramways de Réval“, kelle ettevõtmisel avati märtsis 1901. aastal trammiliini pikendus Vene turult ehk praeguselt Viru väljakult mööda Pärnu maanteed üle praeguse Vabaduse väljaku, sealt edasi piki Roosikrantsi tänavat ja Pärnu maanteed kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani.

Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914. aastal ning lõplikult 14. novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt 1915. aastal mööda Kopli tänavat ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja automootoriga töötavad mootorvagunid.

13. mail 1921. aastal avati taas trammiliiklus Narva maan­tee liinil. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks mootorvagunit koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootor­tramm Kadriorust Vene turuni. 1921. aasta juulis pikendati liini Peetri platsini ehk praeguse Vabaduse väljakuni. Novembrikuus samal aastal avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda Pärnu maanteed kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealine trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni Lubja tänavani).

1925. aasta jooksul ehitati ja 29. oktoobril avati esimene elektritrammiliin Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammi liinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas Dvigatel hakkama alles sama aasta detsembris. Aastail 1925-1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis 1932. aastast alates ulatus linna pool kuni Balti jaamani. 1930-ndate viimaseks suuremaks tööks oli Pärnu maantee liini elektrifitseerimine ja pikendamine Tondi jaamani veebruaris 1936.

1953. aasta novembris ühendati Kopli liin mööda Põhja puiesteed ja Mere puiesteed linnaliinidega, juulis 1955. aatal pikendati Tartu maantee liin Lubja tänavast edasi üles Lasnamäele, Ülemiste lõppringini.

2010. aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini (Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi-Kadriorg). Rööpme laius on 1067 mm. Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. Trammide koguarv 2013. aasta seisuga on 92.

Trammiliiklus mujal

Lähiriikidest on tramm kasutusel Soomes Helsingis, Rootsis Göteborgis, Norrköpingis ja Stockholmis, Lätis Riias, Daugavpilsis ja Liepājas, Norras (Oslo tramm), Poolas Varssavis, Łódźis, Gdańskis, Poznańis, Katowices, Krakówis, Wrocławis, Elblągis, Toruńis, Szczecinis, Bydgoszczis ja Saksamaal Berliinis, Dresdenis, Kölnis, Bonnis, Duisburgis, Oderi-äärses Frankfurtis, Bremenis, Leipzigis, Erfurtis, Potsdamis, Rostockis, Heilbronnis, Saarbrückenis ja Schwerinis.

Tramm PESA Łódźi linnas

Mõned teised maailma linnad, kus toimib trammiliiklus:

• Ateena
• Barcelona
• Bilbao
• Buenos Aires
• Bordeaux
• Budapest
• Dublin
• Genf
• Helsingi
• Hiroshima
• Lissabon
• London
• Nantes
• Pariis
• Peterburi
• Strasbourg
• Tacoma

Vaata ka

• Trammipeatus
• Gotha G4-61
• Helsingi tramm
• Alstom Citadis
• Variotram
• Siemens Combino
• Bombardier Flexity

Kirjandus

• "Tallinna tramm: 110 aastat". Koostaja Remeo Varemaa. Rotulus, Tallinn 1998, 96 lk
• Aare Olander, "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (ülevaade Tallinna ühistranspordi ajaloost). Tänapäev, Tallinn 2008, 200 lk

Välislingid

• Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis - trammi ajalugu Tallinnas
• Kuidas lammutada trammi vanametalliks (vene keeles)
• Madalapõrandalistest keskosadest Helsingi trammidel, mille elektriprojektis osales Eesti firma OÜ Energiatehnika
• YouTube video: Trammi pööramine: Automaatne rööbassõidukite pöördsild, Eesti Kultuurfilm rv. 48/1939