Novi Sad

Allikas: Vikipeedia
Novi Sad

serbia Нови Сад / Novi Sad
ungari Újvidék

Elanikke: 293 508 (2010),
eeslinnadega 381 388

Koordinaadid: 45° 16′ N, 19° 51′ E45.26666666666719.85koordinaadid: 45° 16′ N, 19° 51′ E
Novi Sad (Serbia)
Novi Sad

Novi Sad (ladina Neoplanta) on Belgradi järel suuruselt teine linn Serbias, Vojvodina autonoomse provintsi pealinn ja Lõuna-Bačka ringkonna keskus. Septembris 2011 elas Novi Sadi linnas 263 460 inimest ning kogu omavalitsuses kokku 381 564.[1]

Novi Sad asub Doonau jõe ja Doonau-Tisa-Doonau kanali kaldal, Pannoonia madalikul. Linna ääristab Fruška Gora mäe põhjanõlv.

Linna nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi Novi Sad tähendab serbia keeles „uut asumaad”. Ladinakeelne nimi Neoplanta tuleneb aga linnaõiguste andmisest.

Kohalikus halduses kasutatakse linna ametlikku nime nii serbia (Нови Сад, Novi Sad), ungari (Újvidék), slovaki (Nový Sad) kui ka ruteenia (Нови Сад) keeles. Ajalooliselt on kasutusel olnud ka saksakeelne nimetus Neusatz.

Nimetust Grad Novi Sad kasutatakse linna kui administratiivüksuse tähenduses. Novi Sad üksinda kasutatuna võib tähendada kogu Novi Sadi administratiivüksuse linnalise asustusega osa, hõlmates nii linna ennast kui ka Sremska Kamenica ja Petrovaradini linnu, või ainult Doonau vaskakul kaldal asuvat ajaloolist linnakeskust ehk „päris Novi Sadi”.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novi Sadi asub Doonau jõe looke kohal. Linna keskust piirab põhjast Doonau-Tisa-Doonau kanal, mis suubub Novi Sadis Doonau jõkke. Suurem osa linnast asub jõe vasakul kaldal, kuuludes Bačka regiooni, kuid väiksemad Petrovaradin ja Sremska Kamenica asuvad Doonau paremal kaldal Sremi regioonis. Kui jõe vasak kallas asub Pannoonia madaliku lõunaosa ühes madalaimas piirkonnas, siis paremal kaldal domineerib Fruška Gora mägi.

Kogu Novi Sadi pindala on 699 km², linnalised asulad moodustavad sellest 129,7 km².

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novi Sadis valitseb mõõdukas, kontinentaalne kliima ning vahelduvad neli aastaaega. Sügis on kevadest pikem ning sageli pikkade päikeseliste ja soojade perioodidega. Talved on suhteliselt pehmed ning nende kestel on keskmiselt 22 päeva, mil temperatuur langeb alla nulli. Kõige külmem kuu on jaanuar (keskmine temperatuur -1,9 °C). Kevaded on tavaliselt lühikesed ja vihmased ning lähevad järsult üle suveks.

Kõige külmem temperatuur, mis Novi Sadis mõõdetud, on -30,7 °C (24. jaanuaril 1963) ja kõige kuumem 41,6 °C (24. juulil 2007).

Piirkonna kliimale on iseloomulik Karpaatidest puhuv kagusuunaline tuul, mida nimetatakse Košavaks ja mis toob kaasa selge ja kuiva ilma. Peamiselt puhub see sügisel ja talvel kahe-kolme päevaste initervallidena. Košava keskmine kiirus on 25-43 kilomeetrit tunnis, kuid iiliti võib tuule kiirus ulatud 130 kilomeetrini tunnis. Talvel võib sellega kaasneda ka lumetorme ja tuisku.

Linnapilt ja piirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaid üksikud hooned Novi Sadis pärinevad varasemast ajast kui 19. sajand, sest linn hävis peaaegu täielikult 1848.-1849. aasta revolutsiooni käigus. Linna keskmes domineerivad sellest tulenevalt 19. sajandi ehitised, kuid keskuse ümber on hakanud vanu, väikseid maju asendama kaasaegsed mitmekordsed hooned.

Sotsialistlikul perioodil rajati linna südame ümber laiade tänavate ja kõrghoonetega kvartalid. Neist suurema osa moodustavad 3- kuni 6-kordsed korterelamud. Linna peatänav, mis praegu kannab nime Bulevar oslobođenj, rajati vanema hoonestuse keskele aastatel 1962-1964, seejärel lisandus veel mitu sarnast puiesteed. Teedevõrgu arendamine toetas linna kasvu ning hoolimata elanike arvu peaaegu kolmekordistumisest võrreldes 1950. aastatega ning autode hulga suurest kasvust, esineb Novi Sadis suhteliselt vähe ummikuid.

Novi Sadi vanimad piirkonnad on Stari Grad (vanalinn), Rotkvarija, Podbara ja Salajka. Doonau paremal kaldal asuvad Sremska Kamenica ja Petrovaradin olid varem iseseisvad linnad. Limani, Detelinara ja Novo Naselje linnaosad on ehitatud 1960., 1970. ja 1980. aastatel, et pakkuda elamupinda Teise maailmasõja järel maapiirkondadest Novi Sadi kolinud inimestele. Mitmed vanemad majad Rotkvarija ja Bulevari linnaosades kesklinnas lammutati 1950. ja 1960. aastatel, et teha ruumi uusehitistele.

Eramajade piirkonnad asuvad suuremalt jaolt kesklinnast eemal – neist vanimad on keskusest edelas olev Telep ja põhjas asuv Klisa, samas kui Adice, Veternička Rampa ja Veternik on oluliselt laienenud viimase 15 aasta jooksul Jugoslaavia sõdade käigus elukohta vahetanud serbia põgenike mõjul.

Lisaks Novi Sadi linnale kuulub administratiivüksusesse veel üks linn ja 12 asulat. Kokku 23,7% elanikest elab neis äärelinnades, millest suurimad on Futog (loetakse eraldilinnaks) ja Veternik linnast läänes. Muudest asulatest eraldatud on Fruška Gora nõlval asuvad Ledinci, Stari Ledinci ja Bukovac, millest viimasesse kahte viib vaid üks maantee.

Mõned linnad ja külad väljaspool haldusüksust kuuluvad Novi Sadi ühistranspordivõrku ning on linnaga majanduslikult seotud.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. JP Informatika Novi Sad. Broj stanovnika po naseljima. Kasutatud 14. september 2011. (serbia)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]